• 検索結果がありません。

Prosesu Pagamentu Liuhusi Potensia Banku Telemovel (Mobile Banking)

Governu resente adopta tiha ona pakote asisténsia sosiál ba grupu diferénte iha sosiedade nia laran, nune‟e mós ho jenerozamente formula objetivu polítika hodi fornese pagamentu finanseiru ba idozus. Peskiza ki‟ik ida ne‟e liuhusi programa sistema Atensaun no Responde sedu (AtReS) Belun nian, la fóku iha atensaun ba temátiku mais amplu kona-ba sé mak bele simu no tipu suporta saida iha debate polítika ne‟ebé luan, maibé konsidera aplikasaun prátika ba polítika prezente nian hanesan enkuadra tiha ona husi governu.

Sistema monitorizasaun AtReS nian identifika insidente sira husi konflitu no violénsia ne‟ebé akontese relasiona ho distribuisaun pagamentu ne‟ebé hamósu preokupasaun kona-ba sensibilidade konflitu husi estratéjia sira hodi implementa polítika ne‟e (haree Tabela 1, 2, 3) iha relatóriu ne‟e.

Atu responde ba ida ne‟e, relatóriu badak ne‟e halo ho hanoin mais amplu husi literatura ne‟ebé ligadu ho pagamentu asisténsia sosiál no haree mós kona-ba viabilidade banku telemovel nu‟udar dalan posivel ida hodi limita problema sira ne‟ebé relasiona ho oinsá mak halo pagamentu. Maioria literatura sira foka liubá programa pagamentu asisténsia sosiál ne‟ebé fó liuhusi servisu elektróniku, problema asesu ba finansiamentu, no oinsá asisténsia sosiál bele hamenus ki‟ak no potensiálmente hamenus violénsia.

50 1) Asisténsia Sosiál iha Nasaun Foin Dezenvolve: Implementasaun programa asisténsia sosiál sira ho objetivu atu hamenus ki‟ak (pagamentu hodi suporta finanseiru ba grupu vulneravel sira ka idozus);

2) Asesu ba finansas: problema sira ne‟ebé Timor-Leste hasoru

3) Dalan sira ne’ebé presiza hodi hadi’ak asesu ba finansiamentu: Banku telemovel GbP –(Governu ba Povu) (Refere ba Aneksu 2 ba diskusaun no estudu kazu)

Figura ne‟ebé relativamente foun husi dezenvolvimentu programa asisténsia sosiál iha nasaun foin dezenvolve sira mak programa sira ne‟e mósu no ninia evaluasaun refleta ba polítika rekoñesimentu no mós demanda ka ezijénsia ne‟ebé forte husi sosiedade sivíl.

Governu sira hala‟o tiha ona programa sira ne‟e no nu‟udar rezultadu husi dezafiu ba redusaun traballador, hasa‟e númeru ki‟ak no mós dezigualdade. Asisténsia sosiál iha Timor-Leste buka atu rezolve problema ki‟ak ne‟ebé aas no vulnerabilidade. Sira ne‟e parte importante husi polítika governu nian, hamutuk iha pursentu 14 husi gastu GDP nian.

Iha xave dezafiu sira ne‟ebé halo ambiente servisu finansiamentu apropriadu ba Timor-Leste. Iha de‟it banku estranjeiru nian 3 mak iha Timor-Leste, ho totál filiál 10 no ATM 15.

ANZ de‟it mak nu‟udar banku komersiál kredensiadora38 ho totál servisu pontu da venda 37, sira hotu ne‟e iha Dili. Tanba iha inkopetensia atu legalmente implementa akordu, banku haree tiha ona katak susar atu fó impresta ba bisnis lokál sira. Instituisaun Mikrofinansas (MFI) servisu iha nivel lokál hodi distribui servisu finansiamentu ba ema sira ne‟ebé laiha asesu ba banku.

MFI mak rekursu ida ne‟ebé bele fiar hodi fó asesu finanseiru ba sira ne‟ebé iha nivel subdistritu no nu‟udar rekursu ne‟ebé bele utiliza liután. Maski nune‟e, asesu ba finansas eksepsionalmente ki‟ik, iha pursentu 38 de‟it husi populasaun mak asesu ba banku ka Instituisaun Mikrofinansas (MFI) iha subdistritu.39 Kondisaun ne‟e sai aat liután ho problema infraestrutura, hanesan estrada aat no komunikasaun ladi‟ak iha nasaun laran, espesialmente iha area rurais. Sira ne‟ebé iha area rurais no subdistritu iha difikuldade

38 A merchant acquirer is a bank that works with a retailer to provide support for bank card related matters such as authorisations, recovering payments and dealing with card claims and returns.

39BWTP Network. 2010 Microfinance in Timor-Leste, Available at:

http://www.bwtp.org/files/BWTP%20Industry%20Update%201%20-%20Microfinance%20in%20Timor-Leste.pdf

51 boot atu asesu ba transferénsia pagamentu no bainhira iha mós selu de‟it husi traballador sira iha area urbana.

Alternativa potensiál ba sistema resente nian mak banku telemovel, iha Timor-Leste, taxa banku nian ki‟ik tebetebes, penetrasaun telemovel aas no aumenta sa‟e ba beibeik.

Merkadu potensiál ba sira ne‟ebé bele asesu ba banku telemovel dala ruma bele aas to‟o ba 400,000, númeru ida ne‟e signifikante tebes iha nasaun ida ho populasaun 1.1 millioens.40 Nune‟e, bele fó ba Timor-Leste medida foun ida ba transferénsia no pagamentu asisténsia sosiál. Médida ida ne‟e hetan susesu tiha ona iha nasaun foin dezenvolve sira seluk, notavelmente aplika iha Kenya no Áfrika du Súl. Kenya nia servisu banku telemovel M-Pesa no Áfrika du Súl nia Flash Cash Mobile, fó tiha ona ba kliente sira atu asesu servisu finanseiru oioin liuhusi telemovel. Kliente sira uza sira nia telemovel hodi transfere kréditu telefone ba utilizador telephone seluk, rai osan no foti osan husi ajénsia autorizadu hodi fó dalan ba transferénsia finansas iha situasaun ne‟ebé asesu ba servi finansas limitadu tebes.41

Ambiente sira hanesa ho Timor-Leste bainhira haree husi aspeitu oioin. Populasaun barak obriga an tama ba sentru fatin urbana sira ne‟ebé kria separasaun iha estrutura família.

Ho ema ne‟ebé atu fó han ba familia uma-laran maibé dook husi uma kain, família sira haka‟as an hodi hetan osan. Difikuldade adisionál mak dook husi banku ka laiha konta-bankaria, nune‟e limita asesu ba servisu finansas ne‟ebé mós kontribui ba aumenta ki‟ak.

Banku Telemovel fó dalan ba ema ne‟ebé buka osan iha area urbana bele halo tranferénsia osan liuhusi medida telemovel ba sira nia família no sira ne‟ebé autorizadu ba hetan benefísiu governu nian hanesan idozu sira atu hetan sira nia asesu ba pagamentu tuir dalan ne‟ebé loos no seguru. Maibé parte seluk keta nega tiha preokupasaun kona-ba benefisiáriu sira ne‟ebé presiza la‟o dook hodi simu sira nia pagamentu, gasta osan no hola risku ba hetan kanek ka ema na‟ok sira nia sasan ka osan. Ne‟e mós bele fó dalan ba benefisiáriu sira jere sira nia osan ne‟ebé uitoan iha liman duké foti hotu kedas osan dala ida de‟it.

40 Asian Development Bank. 2009. Mobile Money in PNG and Timor-Leste, Microfinance Pasifika Conference, Available at:

http://www.docstoc.com/docs/38186151/Mobile-Money-in-PNG-and-Timor-Leste

41Mas, Ignacio and Olga Morawcyznski. 2009. “Designing Mobile Money Services: Lessons from M-Pesa”, Innovations, Resilience in a Turbulent World 4 (2).

52 Banku telemovel, maski nune‟e, hasoru obstaklu oioin inklui enkoraja kliente sira atu adopta modelu ida ne‟e, nesesidade ba sistema uza ne‟ebé aas atu sistema ne‟e bele funsiona no fó lukru, rejime regulamentu ne‟ebé propriu, polítika ida husi governu ne‟ebé fó dalan ba hahú no dezenvolve no kompetidor sira iha merkadu.42 Monopoli bele kria ambiente ida husi inserteza no estagnadu, duké dezenvolvimentu no expansaun servisu. Maski nune‟e, governu Timor nian fó dalan tiha ona ba ida ne‟e liuhusi dekretu lei telekomunikasaun nian, establese enkuadramentu legál ida ne‟ebé modernu hodi fó dalan ba setór telekom ne‟ebé kompetitivu.43

Iha efeitu, ida ne‟e sei termina monopoli husi Timor Telecom no introdus kompetisaun ba merkadu telemovel nian. Atu nune‟e mós tenderizasaun ida ne‟ebé resentemente hala‟o kona-ba kompañia telekom sira hodi hetan fatin iha merkadu Timor-Leste. Loke merkadu ba kompetisaun tenki rezulta iha presu ki‟ik, fó servisu ne‟ebé di‟ak no aumenta sinais resepsaun to‟o ba area rurais. Governu fiar katak ida ne‟e sei fó dalan ba dezenvolvimentu ekonomia tempu naruk liuhusi kria kampu de traballu no kria insentivu ba investimentu iha ekonomia. Predetermina tiha ona katak fórnesimentu servisu tenki estende ba area rurál hodi fó dalan ba kobertua ne‟ebé luan liután. Maski nune‟e, hakarak relasiona ho expansaun ba banku telemovel dala ruma la sai nu‟udar indikador sira ne‟ebé interesante ba kompañia telekom sei laiha lukru finanseiru mak sei hetan.

Diskusaun resente entre staff Belun nian ho Catalpa Internasional44, ONG ida iha Timor-Leste ne‟ebé hala‟o tiha ona peskiza kona-ba potensia implementasaun no deliberasaun husi servisu banku telemovel ba pagamentu asisténsia sosiál, fó sai kona-ba potensia obstaklu sira no benefísiu husi sistema ida ne‟e. Catalpa haree kona-ba potensia modelu ajénsia liuhusi uza kios no bisnis ki‟ik iha area rurais hodi fasilita banku telemovel – ne‟e signifika fó dalan ba patraun sira hodi hetan osan husi sira nia telemovel laran ba iha sira nia liman. Asuntu pozitivu ida husi sistema ida ne‟e mak limita tiha gastu ba la‟o/viajen, kria kaderneta rejistu ne‟ebé bele haree tutuir no prevene na‟ok, iha potensia atu moris boot iha area seluk hanesan pagamentu eletrisidade no bele uza iha suku ki‟ik sira no aldeia sira

42Porteous, David.2006.The Enabling Environment for Mobile Banking in Africa, Department for International Development, Bankable Frontier Associates.

43Nota Imprensa Governo Timor-Leste publika iha 27 Marsu 2012. Gusmão Government delivers promised Telecom reforms.

Available at: http://timor-leste.gov.tl/?p=6708&lang=en

44Enkontru ho Catalpa International, 28 Agustu 2012

53 bainhira ajénsia sira ne‟e bele fiar-bá hodi fó kapitál. Iha pontu ikus liu ne‟e mak sai nu‟udar obstaklu dala uluk husi potensia obstaklu barak sira seluk.

Negosiu ki‟ik sira ne‟e tenki bele asesu rasik ba hetan kapitál atu nune‟e bele serbí sira nia kliente sira no ho laiha lisensa iha Timor-Leste ida ne‟e susar ba ajénsia sira atu asegura kbi‟it sosa nian ba kréditu ne‟ebé oferese ho nune‟e presiza tau osan uluk no fiar de‟it ba pagamentu utilizador nian hodi rekompensa fali. No mós, estabelese sistema ida ne‟e presiza lojístika ne‟ebé boot tebes no komitmentu ne‟ebé signifikante husi ajénsia, suporta husi kliente no finansiamentu ba edukasaun. Catalpa, maski hakarak halo kedas banku telemovel, maibé konsidera uza teknolojia telemovel ne‟ebé viável no imediatu nu‟udar sistema komunikasaun ba halo pagamentu asisténsia sosiál. Sistema ida ne‟e sei fó konsellu ba utilizador sira bainhira sira nia pagamentu tama ona in distritu no bele hasa‟e konxiénsia ba liña fó tulun nian ba asuntu sira ne‟ebé ligadu ho pagamentu, prevene viajen ne‟ebé la nesesariu bainhira pagamentu hala‟o tarde.

Literatura ne‟e demonstra tiha ona oinsá potensia dezenvolvimentu husi sistema hanesan ne‟e iha Timor-Leste bele fó dalan hodi halo lailais liután asesu idozu sira nian ba pagamentu subsídiu, hamenus númeru ema ne‟ebé la kontenti ho prosesu ne‟ebé la‟o hela no kria ambiente hodi bele hamenus risku ba violénsia. Asesu finansiál mak vitál tebes ba promove kressimentu ekonómiku ba individuál sira, suporta estrutura família no bele redus ki‟ak liuhusi aumenta tranferénsia pagamentu.

Aneksu 2 halo diskusaun kona-ba modelu sira ne‟ebé koko tiha ona iha nasaun foin dezenvolve sira no notas kona-ba sirkunstánsia sira ne‟ebé modelu diferente efetivu duni hodi hala‟o. Kondisaun balun nesesariu hodi potensiálmente implementa banku telemovel:

implementasaun ne‟ebé hakarak duni husi komsumidor sira no ajénsia ne‟ebé fornese;

liquidasaun husi ajénsia; númeru ajénsia hira mak bele halo; influénsia apropriadu husi Governu. Sistema hanesan ne‟e la kompletamente hapara problema pagamentu ba idozu sira, maibé bele iha influénsia potensiál hodi hamenus problema sira ne‟ebé iha. Ho ida ne‟e iha ulun, Belun fó sujestaun katak banku telemovel bele sai nu‟udar instrumentu ida ne‟ebé utíl ba pagamentu asisténsia tékniku maibé husu ba parte sira ne‟ebé iha interese

54 atu konsidera dezafiu sira ho didi‟ak no sistema ida ne‟e bele introdus no oferese planu efetivu no prosedura ho halo mitigasaun ba dezafiu sira ne‟e.

Pagamentu Asisténsia Sosiál no Banku Telemovel iha Nasaun Foin Dezenvolvidu

Nasaun foin dezenvolve sira, inklui sira ne‟ebé iha ambiente post-konflitu hetan susesu tiha ona adopta pagamentu asisténsia sosiál nu‟udar metodu ida ho hamenus ki‟ak no hasa‟e moris di‟ak iha sira nia nasaun. No mós iha nasaun balun atinji ona susesu boot liuhusi uza modelu banku eletrónika hodi fornese asisténsia sira ne‟e ba povu. Tuir mai ne‟e ezemplu balun husi susesu implementasaun husi mekanizmu pagamentu asisténsia sosiál no instrumentu sira husi banku telemovel ne‟ebé fó dalan potensiál ba progresu prosesu pagamentu asisténsia sosiál iha Timor-Leste.

AMERIKA LATINA – Iha nasaun Amerika Latina barak, programa asisténsia sosiál dezeña tiha ona no implementa hodi oferese suporta ba sira nia populasaun sira. Iha kazu balun ema hetan tiha ona asesu ba garante saúde nian no orsamentu família nian ho adisionál suporta finanseiru. Objetivu husi programa suporta finanseiru non-subsídiu ne‟e atu suporta kapitál umanu hodi bele eskola no garante dezenvolvimentu labarik nian. Iha nasaun barak iha Amerika Latina prosesu selesaun sira bazeia ba kritéria balun inklui identifikasaun jeográfika, indikadores ki‟ak, selesaun kategorikál no validasaun husi komunidade.

Indikador sira ne‟ebé sai alvu inklui: uma kain ne‟ebé ki‟ak, gastu perkapita iha liña pobreza nia okos, indikador sira ba kualidade moris, evaluasaun ba asset. Iha nasaun barak iha Amerika Latina programa asisténsia sosiál operasionaliza husi ministériu no organizasaun setór públiku ka, iha Estadu balu, liuhusi administrasaun seguransa sosiál públiku nian. Ne‟e bele lori ba to‟o instituisaun sira seluk ne‟ebé servisu ho asuntu sira ne‟ebé presiza rezolve iha tempu badak. Ida ne‟e mak problema ne‟ebé Timor-Leste hasoru hela no diferénsia oioin ministériu sira ne‟ebé iha Dili mak involvidu iha prosesu programa asisténsia sosiál, inklui Ministériu Solidaridade Sosiál no Ministériu Finansas.

KENYA – hahú kedas husi lansamentu iha fulan Marsu 2007 iha konsumidores milliaun neen mak rejistu ona ho servisu Kenya M-Pesa, kompañia telekomunikasaun subsidiariu husi Safaricom no transasaun totál besik 1.6 billioens liuhusi sistema ida ne‟e. Ajénsia sira ne‟ebé

55 hetan asesu ba finansas aumentu ho paralelu no ho variadade fornesimentu servisu finansas asesivel ba konsumidor liuhusi sira nia telephone telemovel. Bainhira rejistu tiha ho ajénsia ofisiál ida, konsumidor hetan númeru konta individuál ida ne‟ebé maneja husi Safaricom, ne‟ebé rai metin ninia konsumidor nia osan iha banku sira ne‟ebé regulamenta ona.

Konsumidor sira depois uza sira nia telemovel hodi transfere kréditu ba utilizador seluk, rai osan no dada osan husi ajénsia autorizadu M-Pesa nian.

Ida ne‟e la‟ós banku telemovel mesak de‟it iha Áfrika nia laran maibé kompañia ida mak hetan susesu boot liu. Maibé sistema ida ne‟e bele susesu bainhira sira ne‟ebé fó osan iha nivel lokál, ajénsia negosiu sira, iha osan nato‟on hodi atende ba demanda konsumidores nian. Safaricom maneja tiha ona hodi asegura servisu husi organizasaun seluk hodi fó osan nu‟udar kompañia seguransa sira no supermerkadu sira. No mós, iha Kenya, „ajénsia boot/patraun‟ bele fó ba grupu ajénsia ida hodi hetan konta-bankaria iha banku ne‟ebé besik45. Sira ne‟e hotu kombina ho prosesu rejistu ne‟ebé seguru, eletróniku, no surat tahan reseita, presu simples, depozitu livre, la presiza balansu depozitu no abilidade atu haruka ba non-konsumidores kontinua hadi‟ak liután asesu ba finansas no halo progresu ba konsumidor.

ÁFRIKA DU SÚL - „Flash Mobile Cash‟, servisu ida iha Áfrika du Súl ne‟ebé muda loja ida ba banku iha area ne‟ebé banku la eziste, ne‟e dala ruma aplikavel liu iha situasaun Timor-Leste nian. Sistema ne‟e aplika tiha ona iha area rurais no estende liután hodi inklui mós servisu sira nu‟udar “banku kooperativa, servisu komunitária, telephone selu ona, selu publikasaun no eletrisidade liuhusi rede ida ne‟ebé liga uma besik 42,000 resin” (Ondiege 2010 p.11). Loja ne‟e iha ATM, fó dalan ba komunidade rurais sira ka impresta osan ki‟ik husi rezidénsia vila lokál nian. Ne‟e tulun kliente sira ne‟ebé laiha banku bele asesu ba servisu finansas, no kria tiha ona kampu de traballu barak iha komunidade ne‟e. Iha teoria sistema hanesan ne‟e bele no dezenvolve iha area rurais Timor-Leste. Maski nune‟e, problema boot liu iha Timor-Leste mak laiha ATM. Karik sira ne‟e laiha area rurais mak loja na‟in sei presiza atu garante fornesementu osan ne‟ebé iha nafatin ba patraun sira. Ne‟e bele atinji liuhusi harii patraun ajénsia ne‟ebé servisu tiha ona ho susesu iha fatin seluk.

45Mas, Ignacio and Olga Morawcyznski. 2009. “Designing Mobile Money Services: Lessons from M-Pesa”, Innovations, Resilience in a Turbulent World 4 (2).

56

関連したドキュメント