• 検索結果がありません。

Preokupasaun ho Utilizasaun Osan Estadu Nian

a. Subsídiu idozus la sufisiénte ba sustenta moris

Ezijénsia ba osan ne‟ebé la sufisiente, iha peskiza ne‟e mós nota iha preokupasaun seluk ne‟ebé partisipantes FDG no entrevista hato‟o, montante US$30.00/fulan la sufisiente hodi responde katuas/ferik sira nia nesesiedade moris, bele dehan US$1.00/loron ba han mós la to‟o, seidauk nesesidade seluk hanesan saúde, transporte no sst. Iha Governu anterior iha polítika ba osan idozu sira US$50.00 maibé aprova de‟it US$20.00 no agora sae ba US$30.00, ami (idozu sira) husu ba Governu agora atu bele tetu didi‟ak kuantidade osan ne‟ebé mak fó ba ami idozu sira, karik bele hasa‟e ba US$50.00.

Bazeia ba Dekretu lei No. 19/2008, artigu 8 – “Totál osan ba subsídiu de apoiu”, pontu 1 haktuir katak, “Totál osan ba subsídiu de apoiu bele altera liuhusi diploma konjuntu membrus Governu nian ne‟ebé kaer tutela ba protesaun sosiál no finansas”. Pontu 2 husi artigu 8 haktuir katak – “Totál osan ne‟ebé ema ida simu labele boot liu um-tersu husi saláriu mínimu estipuladu ba funsaun públiku iha tinan ne‟ebé la‟o hela no labele ki‟ik liu totál ne‟ebé fó iha tinan uluk”. Bazeia ba pontu (2) artigu 8 idozu sira iha direitu pensaun ho totál osan $38.33 dolar Amerikanu.

Ho lia-fuan “altersaun” iha pontu 1 no “um-tersu” iha pontu 2, Ministeriu tutela presiza klarifika no halo revizaun ruma atu hatuur loloos direitu idozu sira nian tuir Lei hateten. Loos duni katak, labele hatodan estadu maibé, presiza hatuur kontestu ho justu wainhira estadu

34 hanoin duni atu fó asisténsia ba idozu sira, ka bele halo mudansa ba lei ne‟e iha ona ka kria dekretu lei ne‟ebé labele kontrariu ho kondisaun agora.

b. Veteranu balu la konkorda ho polítika tanba la asesu ba subsídiu idozus

Tuir polítika Governu ema ida labele simu osan Estadu husi parte rua liuliu ba asuntu veteranu no idozus, maibé bazeia ba rezultadu peskiza hetan ezijénsia husi membru veteranu balu ne‟ebé ekipa halo entrevista no FGD, sira nia lia protesta bele haree iha kuadru informasaun tuir mai ne‟e:

Ho referénsia polítika Governu, ekipa peskizador Belun haklaru, polítika atu fó subsídiu ba ema, refere liubá ema sira ne‟ebé la servisu ativu iha funsionáriu púbilku, instituisaun

LIA PROTESTA HUSI MEMBRUS VETERANU BALU

Kuaze iha fatin hotu ne‟ebé sai tarjetu ba Belun nian peskiza, ema ne‟ebé envolve iha grupu diskusaun kato‟o kata – „Ami nu‟udar membru veteranu no direitu ba idozu, ami presiza simu nafatin tanba veteranus ho idozus parte ne‟ebé lahanesan. Ne‟e tanba iha indikasaun, sidadaun balu iha oportunidade hodi asesu duplikadu ba orsamentu Estadu.

Membrus husi „Antigo Kombatente ba Libertasaun Nasionál‟ balu ne‟ebé sei ativu iha instansia Governu ka Estadu simu osan husi parte rua porezemplu (saláriu no osan pensau veteranu). Instansia hirak ne‟e mak membru balu iha (F-FDTL, PNTL, Parlamentu Nasionál, no funsionáriu públiku).

Ami nia observasaun katak sistema ne‟e hatudu la justu, halo ami konfuzaun liu mak ema boot sira simu pensaun eis titularidade ne‟ebé boot tebes tanbasá ami povu ki‟ik nian osan $30.00 ba idozus ami labele simu ho razaun katak ami mós nu‟udar ema veteranu ka família husi martir. Liga ba ne‟e presiza rekomenda atu sosializa Lei 19/2008 artigu 2 ho esplikasaun tanba sa simu deit osan US$30.00 enkuantu lei fó direitu bazeia ba salariu minimu 1/3 husi osan US$115.00 tuir loloos hetan US$. 38.33 Karik ami la simu osan idozus hamutuk ho osan pensaun husi veteranu, tanba de‟it polítika Governu bazeia ba lei, di‟ak liu halo diálogu hamutuk ho povu hodi hasai mós lei kona-ba pensaun eis titularidade ka pensaun vitalisia, no mós hadi‟ak ka halo mudansa ba sistema pensaun ba veteranu sira ne‟ebé sei ativu nu‟udar funsionariu púbiliku no orden seluseluk husi Estadu ne‟ebé simu hela saláriu, hodi bele justu. Ida ne‟e iha ligasaun ho ida leten. Pensaun vitalisia la‟o tuir lei, nu‟usá mak pensaun ba idozus labele implementa tuir Lei? MSS bele fó justifikasaun ba ne‟e?

Issu seluk, ema funsionáriu balu ne‟ebé tinan 60 ona simu ona pensaun maski nia seidauk reforma ne‟e akontese iha fatin balun, tanba ne‟e presiza iha polítika katak ema ne‟ebé tinan 60 ona tenke reforma servisu lalais hodi labele fó impaktu bá orsamentu Estadu‟ no mós fó oportunidade ba jerasaun foun sira ne‟ebé tebes atu hetan servisu .

35 Governu seluseluk hanesan membrus (F-FDTL no PNTL). Tanba ne‟e, deklarasaun husi membru veteranu balu ne‟ebé involve iha diskusaun la ajusta ho polítika Governu.

Preokupasaun ne‟e bele akontese tanba idozu sira la esklaresidu, laiha sosializasaun lei no sira menus informasaun.

c. Utiliza subsídiu idozus dala ruma la apár ho objetivu polítika asisténsia sosiál

Realidade ne‟ebé hetan husi peskiza katak, konflitu mosu entre feen ho la‟en ka iha família tanba idozus balu simu tiha osan la‟ós uza ba nesesiedade iha família maibé balu bainhira simu osan, sira uza tiha ba hemu tua, vizita fatin prostituisaun, joga karta ho osan no tarun osan ba futu manu.

Belun mós hetan dadus sekundaria husi jurnál “Suara Timor Loros‟e (STL)”, kotasaun mak nune‟e – “Governu durante ne‟e fahe osan Estadu nia ba ferik katuas sira, ne‟ebé tinan 60 ba leten, hodi sustenta sira nia moris to‟o mate, maibé katuas idozu sira balu simu osan la‟ós ba trata sira nia moris família.”22

Tuir observasaun, baihira katuas sira simu osan idozus, sira balu vizita ba fatin prostituisaun, bainhira sira fila ba uma no feen husu, fó razaun katak osan lakon, deskonfiansas mosu no kria konflitu iha uma laran. Impaktu ba públiku, asaun nune‟e kria kondisaun balu ne‟ebé ema ka família no mós instituisaun balu deskonkorda ba hahalok ne‟e, tanba ne‟e Governu ka Estadu presiza haree ba preokupasaun hirak ne‟e.

Hatene klaru tebes katak katuas idozus ida-idak nia direitu no responsibilidade atu utiliza no jere sira nia osan rasik. Estadu ka Governu laiha kapasidade atu interfere to‟o ema ida-idak nia uma laran. Husu ba publiku mós katak, politika asisténsia sosiál ne‟ebé Governu no Estadu fasilita ba idozu la‟ós ba hatan víziu pesoál idozu nian maibé atu tulun idozu sira nia moris. Governu liuhusi MSS – SESS bele halo sosializasaun ba utilizasaun osan subsídiu idozus nu‟udar prosesu atu tulun sira atu moris dignu hanesan ema maske sira laiha ona kapasidade produtivu liga-bá servisu.

22 Dada lia husi Suara Timor Leste (STL) ho Sr. Deonisio Sarmento, Bairo Pite, Dili Sesta (29 Novembru 2013).

36 d. Manipulasaun no falsifikasaun dokumentu

i. Seidauk prosesu ba atualizasaun ba dadus ba benefisiáriu sira ne’ebé falesidu/a

Preokupasaun no protestu tanba ema balu falesidu/a maibé naran sai nafatin iha lista editál jerál no família simu nafatin idozu ne‟e nia osan. Xefe suku balun hato‟o ona ba ekipa MSS-SESS maibé naran sai nafatin. Belun husu ba ekipa database presiza atualiza dadus idozu nian tuir informasaun no verifikasaun nune‟e bele implementa ka kansela pagamentu tuir Lei.

Iha mós preokupsaun ka problema husi família, xefe suku balun no komunidade katak, sira nia ema mate kleur ona, no papél xefe suku nian fó hatene ona ba ekipa ne‟ebé fahe osan (MF no MSS-SESS). Ho koñesimentu husi xefe suku, família la ba simu ona matebian nia osan durante períodu rua, tolu ka liu, maibé naran sai nafatin iha lista jerál editál pagamentu MF. Kestaun ne‟e hamosu dúvida boot ba ekipa fahe osan katak durante ne‟e sé mak simu matebian sira nia osan?

Ita hotu hatene katak, bazeia ba Dekretu Lei No. 19/2008 artigu 12 “Lakon direitu, bainhira ema ne‟e falesidu/a labele simu osan idozu”. Komentáriu husi – “ema hotu nia preokupasaun no la fiar ba lista editál jerál pagamentu husi MSS-SESS no MF ba fahe osan nian, ne‟e presiza iha transparénsia hodi labele halimar ho orsamentu Estadu, karik ne‟e la hadi‟ak maka prosesu administrasaun balun laloos no iha indikasaun ba korrupsaun.”23

Evidénsia balun, akontese insidente iha subdistritu Lautein, idozu ne‟e husi suku Koun, bele haree iha lista tabela insidente konflitu iha parte rezumu relatóriu ne‟e no mós informasaun hanesan hetan husi rezultadu entrevista no FGDs iha fatin oioin. Ba asuntu ne‟e presiza tebes husu ba MSS-SESS atu kada fulan tolu halo atualizasaun ba dadus idozu nian nune‟e bele hatene ema hira husi lista idozu nian mak falesidu/a.

23 Rezultadu entrevista kuadrus Veteranu iha Baucau dia 19 Agustu 2011 no iha Dili dia 25 Setembru 2012.

37 ii. Benefisiáriu balun halo falsifikasaun dokumentu

Manipulasaun dokumentu husi ema balu, dezafius oioin ne‟ebé MSS-SESS hasoru, ema balu ho intensaun halo falsifikasaun ba kartaun identidade eleitorál ne‟ebé la bazeia ba sertidaun. Balun mós halo falsifikasaun ba data moris. Tanba iha ona maneira oioin atu halo ka muda sertidaun batizmu ho fasilidade informasaun globál, nune‟e ekipa MSS presiza iha mekanizmu ka sistema hodi bele hatene originalidade dokumentus ne‟ebé sai kriteria hodi hetan pensaun nian.

Konflitu seluk mós akontese, hanesan ezemplu estatus dupla sidadania hanesan – (sidadania Indonéziu nune‟e mós sai sidadania Timor-Leste), liuliu ba ema timor oan sira balu ne‟ebé hela iha tasi sorin nu‟udar sidadaun Indonézia. Iha peskiza detekta katak –

„timor oan balu ne‟ebé ho identidade nu‟udar sidadania Indonézia, hela iha ne‟ebá no mai iha Timor-Leste no halo kartaun eleitorál falsu no halo tratamentu nu‟udar idozu no simu subsídiu pagamentu. Asuntu ne‟e posivel akontese tanba fronteira loke livre no ema tama

`mai timor avontade no iha prosesu rejistu la konsulta ho autoridade lokál sira maibé loke an ba ema hotu iha públiku.‟24

Estadu Indonézia la aseita sira nia sidadaun sira atu adopta dupla sidadania hanesan Timor-Leste. Signifika katak, ema timor-oan ne‟ebé sai ona sidadaun Indonéziu laiha oportunidade atu simu pensaun iha Timor-Leste. Karik sujere ba MSS-SESS bele servisu hamutuk ho embaixada Indonézia hodi hatene loloos idozu sira ne‟e sai ona sidadaun Indonézia.

Iha „Diskusaun Meja Kabuar‟, Sr. Luis nu‟udar Xefe Departemenetu Idozus no Invalidu, rekoñese katak iha sidadaun Indonéziu, seidauk iha faktu barak maibé DNSS rona ona, iha kazu ida iha Bobonaru, ema ho identidade sidadania Indonéziu hetan dokumentu kartaun

24Konfirmasaun liuhusi entrevista ho Diretora Nasionál Seguransa Sosiál (DNSS), Sra. Mota, Aida. Iha fulan Setembru 2011 iha nasionál sentru ofisial MSS Kaikoli Dili. Konfirmasaun ho Sekretáriu Estadu Seguransa Sosiál liuhusi tolk show iha TVTL Kaikoli dia 20 Setembru 2013. Fortifika informasaun husi rezultadu Diskusaun Meja Kabuar iha Hotel Vila Verde, dia 27 Agustu 2014.

38 eleitorál atu bele asesu ba subsídiu idozus maibé administrador kansela hela no ekipa DNSS sei haree ba kazu ne‟e no oinsá atu rezolve.

Maibé tuir kriteria Dekretu lei (No. 19/2008) artigu 4 no 5 parte (a, b, c) refere de‟it ba ema sidadaun Timor-Leste ne‟ebé hela iha territóriu nasionál mak bele simu pagamentu idozu ne‟e.

Bezeandu ba análize parte ka subtitulu (d. Manipulasaun no falsifikasaun dokumentu pontu:

(i) no( ii)) iha relatóriu ne‟e, bele halo konkluzaun katak dezafius seluk ne‟ebé Estadu ka Governu hasoru mak husi parte rejistu sivíl no notariadu seidauk bele iha sistema di‟ak atu detekta ka identifika ema ne‟ebé falesidu/a no moris. Tanba iha mós kazu – (ema mate kleur ona maibé simu nafatin osan), kondisaun ne‟e fasil ba ema atu halo manipulasaun dokumentu identidade ba idozus. Presiza iha koordenasaun ho Ministiu Finansas – Diresaun Estatístiku Nasionál atu atu bele koresponde no koneksaun dadus husi sensus populasaun iha tinan 2010 no mós halo nune‟e ba kada sensus tuir mai.

Relasiona ho preokupasaun hirak ne‟e ekipa Belun halo konfirmasaun ho kuadrus veteranu nu‟udar autór xave importante liuhusi entrevista. Nia hato‟o perspektiva no rekomendasaun razoavel loloos hanesan – “tuir loloos Governu fó kartaun identidade espesífiku hodi ema labele falsifika dokumentu, ema ne‟ebé tinan 60 bele simu subsídiu treseira idade, uza ID card espesiál.”25

Atu evita númeru manipulasaun iha prosesu pagamentu subsídiu, maka – „presiza halo reverifikasaun beibeik ka regular no bele halo ba kada fulan neen, no sai membru ekipa ferifikasaun presiza forte katak envolve ema husi parte oioin hanesan – (Igreja, NGOs, Governu, sst). Hodi nune‟e dadus bele sai di‟ak liu no ema bele fiar ho honestu no transparénte.‟26 Maibé sekretariu Estadu Seguransa Sosiál dehan osan ba fasilita ekipa oioin hodi halo assesmentu iha baze mak sei sai problema ba Governu, ema oioin bele envolve maibé ho orsamentu husi sira nia organizasaun rasik, governu ka MSS-SESS la bandu ba ne‟e. Maski nune‟e relatóriu ne‟e fortifika nafatin atu MSS–SESS bele halo koordenasaun ho Ministeriu ESTATAL atu bele fasilita prosesu ne‟e, bainhira enkontru

25 Rezultadu entrevista ho membru veteranu Sr. Bou-Lesa, iha edifisiu Governu distritál Vila Nova Baucau.

26 Sr. Sousa Gaudencio, husi FONGTIL nia intervensaun iha „Diskusaun Meja Kabuar, Hotel Vila Verde Dili, dia 27 Agustu 2014.

39 regular ho xefe suku sira bele mós involve MSS atu hato‟o verifikasaun ba dadus idozus nia. Alen de ne‟e mós fó mandatu ba xefe suku sira atu kolekta dadus ba idozus ne‟ebé falesidu/a.

Ho preokupasaunn ne‟ebé hanesan relasaun ho issu manipulasaun, husu ba SESS-DNSS atu uza dokumentus hanesan sertidaun batizmu maibé atu verifika ema nia identidade presiza mós iha sertidaun moris hodi evita manipulasaun ema naun sidadania Timor-Leste. Tanba uza de‟it kartaun eleitorál ema timor oan balun ne‟ebé sei sidadaun Indonéziu mós halo falsifikasaun dokumentu tanba sira nia fatin moris iha sertidaun batizmu iha Igreja Timor no bele asesu ba pensaun idozus, tanba sira uza sertidaun batizmu ne‟ebé ema bele manipula hodi trata kartaun eleitorál. Nia mós akressenta hodi reforsa katak prokurasaun dokumentu importante tebetebes maibé dokumentu ne‟e presiza iha autentisidade katak – „loos duni husi Igreja, rejistu sivíl no notariadu, sela‟e manipulasaun kontinua akontese. Ba futuru, atu evita preokupasaun ne‟e, ema atu trata nia eleitorál presiza kompleta dokumentu 3 nu‟udar kriteria hanesan – (Sertidaun Batizmu, kartaun RDTL no Billete identidade).‟27

e. Laiha sistema atu fó fila orsamentu idozus falesidu/a ba kofre Estadu

Maski iha ona servisu hamutuk Governu liuhusi Ministériu Solidaridade Sosiál (MSS-SESS) no Ministériu Finansas (MF) relasiona ho programa Governu ba asisténsia seguransa sosiál, partikularmente subsídiu ba idozus, maibé iha nafatin preokupasaun balun ne‟ebé infrenta iha BNCTL tuir entrevista ekipa peskizador Belun ho Manager IT banku ne‟e.

Iha entrevista hetan katak, benefisiáriu balun falesidu/a maibé osan transfere nafatin ba BNCTL. Duvida boot, sira nian naran sei eziste iha lista jerál idozus no osan sei rai iha sira nian konta-bankaria. Ba sira ne‟ebé moras todan no nunka mai simu osan subsídiu, osan sei rai nafatin iha sira nian konta-bankaria. Reforsa tán katak tuir Dkretu Lei No. 19/2008 artigu 12 klaru tiha ona katak – “Lakon direitu bainhira ema ne‟e falesidu/a ona labele simu osan idozu”. Informasaun ne‟ebé ekipa Belun hetan katak, to‟o agora seidauk iha

27 Sra. Fatima Castro de Jesus, Maria - (Diretora Nasionál Rejistu sivíl no Notariadu – Ministériu Justisa) nia intervensaun pozitiva iha „Diskusaun Meja Kabuar‟, Hotel Vila Verde Dili, dia 27 Agustu 2014.

40 sistema ida hosi Governu oinsá atu fó fila osan ne‟ebé benefisiáriu sira la simu, bele entrega fali ba kaixa konta Estadu.

Durante prosesu pagamentu hosi BNCTL iha Dezembru 2011 to‟o agora, iha benefisiáriu balu nia osan tama iha nia konta-bankaria, maibé sira nunka mai foti. Ne‟e hatudu katak, dala ruma sira ne‟e mak idozus laloos tuir kriteria lei no iha indikasaun ba halo manipulasaun. Iha indikasaun seluk, karik sira moras no família laiha atu mai foti nia osan ka idozu sira ne‟e falesidu/a ona? Tanbe ne‟e atu hatene, presiza halo avaliasaun hodi hetan nia preokupasaun loloos.

Indikador sira ne‟e posivel bele akontese tanba uluk sistema pagamentu seidauk liuhusi banku no laiha kontrolu, ema sé de‟it bele halo no simu osan husi Estadu. Ikus mai tanba iha ona sistema pagamentu di‟ak liu iha banku, entaun sira la brani atu foti osan tanba de‟it atu deskobre. Indikador ne‟e bele akontese maibé atu hatene preokupasaun hirak ne‟e hotu ho loloos presiza iha verifikasaun ba dadus iha fatin hotu-hotu foin bele deskobre dezafiu sira ne‟e hotu.

Solusaun alternative ne‟ebé di‟ak, bele sujere ba Ministériu Públiku (prokurador jerál) atu halo investigasaun ba ne‟e hodi deskobre de‟it kona-ba ezisténsia benefisiáriu sira ne‟e.

Presiza buka tuir karik ema laiha duni maka sira nia númeru banka-ria bele taka no osan bele lori fila ba kofre Estadu.

Preokupasaun hirak ne‟e BNCTL hato‟o ona ba MSS-SESS iha IV Governu (AMP) maibé laiha solusaun. Agora dadaun BNCTL kontinua hato‟o ba parte MSS-SESS no halo diskusaun no sei hanoin hela kona-ba oinsá osan ne‟ebé tama iha benefisiáriu nia konta-bankaria maibé lafoti. Katak Sr. Suan – “ida ne‟e ami sei tenta filafali atu halo diskusaun entre BNCTL ho MSS-SESS no MF atu nune‟e bele iha solusaun ida ne‟ebé di‟ak, maibé BNCTL garante osan lalakon tanba osan ne‟e iha konta benefisiáriu ida-idak nian ona.”28

„Prosesu lori fila osan mak knaar banku nian maibé oinsá kria sistema ne‟ebé di‟ak atu responde asuntu ne‟e lalais. Maibé tuir loloos ne‟e servisu interministeriál entre MSS no MF oinsá halo diskusaun nakloke no hamosu sistema ne‟ebé mak transparénte hodi fó fila osan

28 Rezultadu entrevista ho Sr. Suan, Luis nu‟udár Manajer IT Banco Nacional Comercio Timor-Leste (BNCTL), iha Dili Data 27 Setembru 2012.

41 ba kofre Estadu. Kona-ba problema ne‟ebé MSS-SESS hasoru relasaun ho idozus ne‟ebe falesidu/a, liga-bá verifikasaun baze de dadus ba idozus ne‟ebé falesidu/a, naran sei mosu nafatin iha lista tanba iha dezafius boot xefe suku balu lakohi atu koopera di‟ak ho MSS-SESS no lakohi levanta lista naran idozus ne‟ebe falesidu/a. Prosesu tuir mai hamosu duvida boot katak osan matebian ne‟e família mak simu ka ema seluk?

Ekipa inkeritu husi MSS-SESS mós deskobre kazu ne‟ebé envolve xefe suku balu foti benefisiáriu balu nian osan no ne‟e indikasaun ba korrupsaun. Kazu seluk ne‟ebé konsege detekta husi MSS-SESS – (xefe suku balu la informa ba benefisiáriu sira wainhira atu ba simu osan, ikus mai entre ekipa pagamentu balu no xefe suku balu halo konspirasaun hodi fahe osan ba malu. Kazu nune‟e detekta iha suku balun iha territóriu, no levanta ona ba tribunál hodi tuir prosesu ba rezolve bazeia ba lei ne‟ebé vigora.‟29

„Intervensaun iha diskusaun meja kabuar, relassiona ho servisu kooperasaun ekipa MSS-SESS, MF no ekipa husi BNCTL ne‟ebé mak durante ne‟e nota ladún iha kooperasaun di‟ak hodi akontese beibeik fallansu hirak e‟e. Labele jeneraliza xefe suku hotu-hotu involve iha manipulasaun, iha fatin balun no xefe suku sira hakarak koopera servisu ho voluntariu. Nia fó sujestaun, problema lubuk ida akontese ona iha mandatu Governu uluk, tanba ne‟e agora presiza halo avaliasaun hamutuk ho xefe suku sira ho bele responde dezafius hirak ne‟e. Preokupasaun seluk, dala ruma sira iha kartaun eleitorál husi fatin ida maibé hela iha fatin seluk. Ida ne‟e difikulta xefe suku sira atu identifika problema sira. Preokupasaun ne‟ebé xefe suku sira hasoru mak, nu‟udar reprezentante Governu lokál besik liubá povu no servisu barak ba sira maibé laiha salariu permanente ba xefe suku atu sustenta sira nia moris família, tanba ne‟e dala barak Xefe Suku la fó prioridade atu hala‟o nia knaar ho loloos.‟30

Ho dezafiu sira ne‟e iha intervensaun pozitivu katak – “Kona-ba idozus ne‟ebé falesidu/a, no atu hatene dadus ne‟ee bele koopera di‟ak liu servisu hamutuk ho saúde hodi hetan informasaun kona-ba lista idozus ne‟ebé falesidu/a. Relasaun ho asuntu ne‟e, presisa

29 Konfirmasaun Husi Sekretáriu Estadu Seguransa Sosiál Excia Sr. da Costa, Vitor. Iha Diskusaun Meja Kabuar, Hotel Vila Verde, dia 27 Agustu 2014

30 Intervensaun husi Xefe Suku Santa Cruz Sr. Correia, Manuel. Iha Diskusaun Meja Kabuar, dia 27 Agustu 2014 iha Hotel Vila Verde

関連したドキュメント