1
Lista Konteúdu
Forum ONG Timor-Leste ... 2
Sumaríu Ezekutivu... 4
1. Auditoria Sosiál iha Setór Edukasaun. ... 7
1.1. Auditoria programa kualidade edukasaun iha munisipiu Ainaro ... 7
1.2. Formasaun ba profesores ensinu báziku iha Timor-Leste ... 9
1.3. Monitorizasaun ba fasilidade mobiliáriu iha eskola EBC Letefoho no EBC Fatuquero Munisipiu Ermera ... 10
1.4. Monitorizasaun no Avaliasaun ba Implementasaun Kuríkulu Nasionál Edukasaun Báziku Síkulu Da uluk no Daruak iha Munisipiu Ermera ... 12
1.5. Kualidade hanorin iha EBC no filial iha munisipiu Lautem. ... 15
2. Auditoria Sosiál iha Setór Sosiál. ... 17
2.1. Programa infrastrutura ne’ebe iha Asesibilidade no Mobilidade ba Ema ho Defisiensia iha ZEESM- RAEOA ... 17
2.2. Programa atendementu subsídiu ba ema ho defisiénsia iha Munisipiu Ermera ... 18
3. Auditoria Sosiál iha Setór Agrikultura. ... 21
3.1. Polítika distribuisaun fini iha munisipiu Covalima ... 21
4. Auditoria Sosiál iha Setór Infrastrutura. ... 23
4.1. Auditoria Sosiál ba Mekanizmu Programa PDIM ... 23
4.2. Estrada korredór Dili Manatuto no Baucau Viqueque ... 25
Lia Mak Taka ... 26
2
Forum ONG Timor-Leste
Forum ONG Timor Leste (FONGTIL) hanesan organizasaun sombriña ba organizasaun Lokál, Nasionál no Internasionál ne’ebé halo knaar iha Timor-Leste. Agora daudauk FONGTIL iha membru hamutuk 230 ne’ebé kompostu husi ONG Lokál no Nasionál 202 no Internasionál 27. Organizasaun Sosiedade Sivíl iha Timor-Leste tau a’an nudár parseiru kritiku ho governu iha prosesu konstrusaun Estadu.
Nudar parseiru kritiku agora daudauk FONGTIL hola parte hodi lidera programa Auditoria Sosiál mak atu kontribui ba kualidade melloradu servisu publika sira no ba efetividade polítika públiku sira, liu husi adaptasaun ba kontextu sosiál, ekonómiku, polítika, ambientál no kulturál. FONGTIL hahú kedas programa auditoria sosiál iha VI Governu Konstitusional iha lideransa Primeiru Ministru Sr. Rui Maria de Araujo no kontinua to VIII Governu Konstitusional ne’ebé lidera husi SE. Primeiru Ministru Taur Matan Ruak, ne’ebé demonstra komitmentu polítika hodi kontinua mantén programa Auditoria Sosiál liu husi Gabinete Apoiu a Sosiedade sivíl – Gabinete do Primeiru Ministru no Unidade Auditoria Sosiál.
Iha 2019 liu husi apoiu fundus ba Organizasaun Sosiedade Sivíl, ONG 10 mak implementa programa auditoria sosiál, hanesan: TLCE, FUNDAMOR, HAK, AHDMTL, LUTA HAMUTUK, HASATIL, CBRNTL, MDI, FOKUPERS, no HDI, ho foku ba setór Edukasaun, setór Agrikultura, Infrastrutura báziku no inkluzaun sosiál.
FONGTIL iha responsabilidade boot ba programa Auditoria sosiál maka atu tulun organizasaun sosiedade sivíl sira, koordena ho Unidade Auditoria Sosiál no akompaña ho parte relevante sira hodi asegura iha resposta ba rekomendasaun husi auditoria maske sei lori tempu.
Ikus liu obrigadu ua’in no apresiasaun boot ba konfiansa husi VIII Governu Konstitusional liu husi kooperasaun servisu ne’ebé di’ak husi Unidade Auditoria Sosiál no Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl Gabinete Primeiru Ministru, no kooperasaun di’ak ho Prezidente Autoridade Munisipiu, Administradór Postu, xefe Suku, xefe Aldeia, Eskola sira iha terrenu, Komunidade Tarjetu no Instituisaun Ministériu relevante iha Munisipiu no RAEOA.
Daniel Santos do Carmo Diretór Ezekutivu FONGTIL
3
REDE NASIONAL AUDITORIA SOSIAL
Auditoria sosiál iha Timor-Leste nudár inisiativa konjunta ida husi Governu Timor-Leste ho Organizasaun Sosiedade Sivíl iha 2015. Inisiativa ne’e hanesan mekanizmu ida atu fó apoia ba sidadaun sira hodi halo monitorizasaun no husu governu responsavel ba implementasaun polítika, programa no orsamentu ba dezenvolvimentu nasionál ne’ebé responde ba povu nia moris ho kualidade ne’ebé di’ak. Ida ne’e, konsidera hanesan mós instrumentu ida ne’ebé mak efetivu hodi asegura partisipasaun komunidade sira iha prosesu dezenvolvimentu. Auditoria sosiál hanesan mós espasu ida ba diálogu entre governante ho komunidade sira tantu feto, mane, joven, ema ho defisiénsia, ferik katuas no grupu seluk hodi partisipa monitoriza ba implementasaun programa governu nian.
Auditoria sosiál ida ne’e nia objetivu mak atu haforsa komunidade nia lian, promove transparénsia, akuntabilidade, partisipasaun iguál no inkluzivu iha prosesu dezenvolvimentu. Aleinde ne’e, liu husi auditoria sosiál bele sai hanesan alternativa ba haforsa lian povu nia iha kontrola sosiál. Hare ba importánsia husi auditoria sosiál husi komunidade nian hodi apoia asegura dezempeñu governu nian ba implementasaun programa hotu-hotu. Tanba ne’e, VIII Governu Konstitusional kontinua apoia Organizasaun Naun- Governamentál sira (ONG) hodi implementa Auditoria Sosiál iha tinan 2019. Dezde auditoria sosiál lansa iha 2015, ONG sira mak sei sai hanesan fasilitadór prinsipál hodi rekolla dadus husi komunidade sira iha area edukasaun infrastrutura báziku, inkluzaun sosiál no agrikultura. Dadus hirak ne’e, relata direta husi komunidade ne’ebé kompila hotu iha relatóriu ida ne’e. Dadus no informasaun iha relatóriu ne’e hanesan evidénsia hodi informa ba Lina Ministériu no Instituisaun Estadu relevante sira hodi konsidera iha polítika, planeamentu no orsamentu iha tinan tuir mai. Lina Ministériu sira bele uza dadus no informasaun sira ne’ebé aprezenta iha ne’e hodi hadi’a atendementu, polítika no programa sira.
Tuir Nota Intendementu ne’ebé mak asina husi VI Governu Konstitusional no Forum NGO Timor-Leste (FONGTIL) estabelese ona Konsellu Diretiva Rede Nasionál Auditoria Sosiál (KD-RENAS) hodi halo supervizaun ba implementasaun atividade hotu-hotu husi auditoria sosiál inklui mós fó asisténsia téknika, sai pontu fokál hodi liga Organizasaun Sosiedade Sivíl sira ho Unidade Auditoria Sosiál iha Gabinete Primeiru Ministru no parte relevante sira. Membru KD-RENAS iha na’in hitu (7) ne’ebé mai husi organizasaun membru international no nasionál FONGTIL no mós professional sira.
Santina Soares
Koordenadóra Konsellu Diretiva
4
Sumaríu Ezekutivu
Iha tinan 2019 Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) halo kooperasaun ho governu liu husi Unidade Auditoria Sosiál, Gabinete Apoiu Sosiedade Sivíl, Gabinete Primeiru Ministru implementa atividade auditoria sosiál ho foku ba setór edukasaun, agrikultura, infrastrutura báziku no inkluzaun sosiál ho foku ba asesibilidade no subsídiu ba ema ho defisiénsia.
Iha organizasaun 10 mak sai implementadór mak hanesan: Parte Edukasaun: Asosiasaun HAK halo auditoria programa kualidade edukasaun iha munisipiu Ainaro; TLCE kona-ba Formasaun ba profesores ensinu báziku iha Timor-Leste; HDI kona-ba Monitorizasaun no Avaliasaun ba Implementasaun Kuríkulu Nasionál Edukasaun Báziku Síkulu Da uluk no Daruak 2014; FOKUPERS halo monitorizasaun ba fasilidade mobiliáriu iha eskola EBC Letefoho no EBC Fatuquero; no FUNDAMOR kona-ba kualidade hanorin iha EBC no filial iha munisipiu Lautem.
Iha parte setór sosiál programa auditoria sosiál ho foku ba programa atendementu subsídiu ba ema ho defisiénsia ne’ebé implementa husi Institutu Nasionál Seguransa Sosiálimplementa husi CBRN-TL iha munisipiu Ermera no Auditoria Sosiál ba programa infrastrutura ne’ebe iha Asesibilidade no Mobilidade ba Ema ho Defisiensia iha ZEESM- RAEOA ne’ebe implementa husi AHMDTL. Iha parte setór agrikultura programa auditoria sosiál ho foku polítika distribuisaun fini iha munisipiu Covalima implementa husi HASATIL. Iha parte setór Infrastrutura programa auditoria sosiál ho foku Mekanizmu Programa PDIM mak implementa husi Mata Dalan Institute (MDI) no programa auditoria Sosiál ba Estrada korredór Dili Manatuto no Baucau Viqueque ne’ebé implementa husi Luta Hamutuk.
Iha programa auditoria sosiál mak la’o daudauk ne’e meiu s ne’ebé organizasaun sira uza hodi rekolla dadus mak entrevista, diskusaun grupu foku, estudu dokumentu sira no halo observasaun direta iha terrenu.
Deskobrementu sira husi atividade auditoria sosiál mak rezulta husi organizasaun 10 mak hanesan tuir mai:
Deskobrementu no rekomendasaun sira,
1. Parte edukasaun, iha deskobrementu lubuk ida mak hetan durante atividade auditoria sosiál, deskobrementu sira liga ba kondisaun infrastrutura eskola hanesan kondisaun uma eskola, bee no saneamentu no ijiene, asesibilidade, fasilidade mobiliáriu sira, situasaun profesores hanesan profesores limitadu iha eskola sira kompara ho númeru estudante mak aas tebes, kompriensaun lingua husi manorin sira liu-liu lian Portugés sei menus, formasaun profesores, utilizasaun konsensoens eskolár no seluk-seluk tan. Aleinde iha relatóriu ida ne’e iha rekomendasaun lubuk ida mak dirije ba governu liuliu Ministériu
5
Edukasaun hodi toma medida nune’e espesífiku kona-ba formasaun profesores rekomendasaun balun dirije direta ba INFORDEPE atu responde.
2. Parte Sosiál, iha atividade auditoria sosiál mak hala’o iha munisipiu rua, Iha Ermera programa auditoria sosiál ne’ebé hala’o husi CBRNTL ho foku ba programa atendementu subsídiu ba Ema ho Defisiénsia (EhD) iha munisipiu Ermera no Auditoria Sosiál ba programa infrastrutura ne’ebe iha Asesibilidade no Mobilidade ba Ema ho Defisiensia iha ZEESM- RAEOA ne’ebe implementa husi AHMDTL. Rezultadu Auditoria Sosial hirak ne’e, hamosu deskobrementu no rekomnendasaun lubuk ida. Enjeral ema ho defisiensia mak asesu ba infrastrutura ne’ebe asesivel iha Oecusse kontente kona-ba obra ZEEMS 78% tanba governu fo atensaun iha aspetu asesibilidade ba Ema ho Defisiensia sira. EhD 45% hatete katak sira La Involve iha prosesu halo plano nune’e husu atu iha futuru envolve liu tan EhD sira iha prosesu planeamentu projetu instratrutura sira. Iha parte asesu ba atendementu subsidiu ba ema ho defisiensia, maioria 42% respondente hatete katak programa subsídiu ba ema ho defisiénsia ne’ebé implementa husi Institutu Nasional Seguransa Sosiál (INSS) no Ministériu Sosiál e Solidariedade no Inkluzaun (MSSI)nee di’ak uitoan tanba labele kobre sira nesesidade hotu. Maske nune’e iha 35% respondente mak hateten di’ak Los, no 23% hateten di’ak. Iha diskusaun grupu foku sira dehan katak programa nee di’ak ba sira nia moris tanba bele hetan hahán, Loke negósiu ki’ik no redús diskriminasaun. Iha rekomendasaun lubuk ida mak hamosu iha organizasaun rua iha auditoria sosiál ne’e inklui husu MSSI-INSS halo kooperasaun ho Banku BNCTL liu husi banku movel, husu Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) bele halo ligasaun ho Ministériu da Administrasaun Estatal no Ministériu Saúde hodi halo Aranjamentu espesiál ba rejista Ema ho defisiénsia Mental liu husi atendementu dokumentasaun hanesan Kartaun identidade no atestadu médiku, Revizaun dekretu lei governu No.
19/2008 subsídiu de apoiu a idozu e inválidu hodi bele konsidera Ema ho defisiénsia no konsidera mós sira ho idade husi 17 mai kraik, Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) halo kolaborasaun ho Organizasaun defisiénsia hanesan CBRN-TL, ADTL, AHDMTL, RHTO no seluk hodi halo sosializasaun programa apoiu subsídiu entre komunidade sira kona ba prosesu rejistu hanesan kritéria dokumentasaun, prosesu hetan dokumentasaun, prosesu aplika no prosesu simu osan.
3. Parte Agrikultura, HASATIL halo auditoria ba polítika distribuisaun fini ne’ebé aprezenta deskobrementu no rekomendasaun lubuk ida husi HASATIL. Rekomendasaun hira ne’e mak; atu ministériu agrikultura toma medida ba melloramentu ne’ebé di’ak liu iha futuru. Agrikultor sira simu fini ho kuantidade ne’ebé la hanesan, husi agrikultor 288, rrespondente (77%) ne’ebé simu fini hateten katak, fini ne’e la sufisiente. Iha 23% de’it mak dehan
6
sufisiente ona. Rekomendasaun sira mak hamosu iha parte agrikultura nian hotu-hotu kuaze dirije ba ministériu agrikultura hodi responde. Hanesan husu Servisu Agrikultura Munisipiu Covalima atu halo koordenasaun di’ak ho lider komunitária sira hahú hosi halibur dadus agrikultór sira nian, Ministériu Agrikultura no Peska atu halo avaliasaun kle’an no komprensivu ba mekanizmu no prosesu tenderizasaun sosa fini hare no distribuisaun ba agrikultór sira iha Munisipiu, Ministériu Agrikultura no Peska atu promove nafatin hare Nakroma no variedade seluk hanesan Mamberamo no fahe ba agrikultór sira, no asegura orijinalidade hosi variedade ne’e, Ministériu Agrikultura no Peska atu promove nafatin pratika agrikultura di'ak liu hosi aplikasaun tekniku ICM (Integrated Crops Management), tekniku SRI (System of Rice Intensification) ne’ebe relasiona ho utilizasaun bee minimu, konstrui no rehabilita irigasaun iha Munisipiu Covalima, liuliu iha Suku Beise’uk ne’ebe tinan barak nia laran la kuda hare no halo koordenasaun servisu ne’ebe di’ak ho Centro Logística Nacional (CLN) hodi fasilita sosa hare ne’ebe agrikultór sira produs ho folin razoavel, ho nune'e bele motiva komunidade agrikultór sira atu badinas liutan no la abandona sira-nia natar.
4. Parte Infrastrutura, Iha deskobrementu lubuk ida mak aprezenta husi Mata Dalan Institute no Luta hamutuk. MDI deskobre katak ema barak kuaze 94% mak la hatene kona-ba BoQ, mekanizmu implementasaun konstrusaun fíziku no pagamentu la tuir kalendáriu. Iha rekomendasaun lubuk husi MDI mak hanesan muda metodolojia planu prioridade uza instrumentu mapamentu avansadu, hasa’e prioridade iha suku liu husi revizaun ba polítika orsamentu hodi halo definisaun ba montante orsamentu kada suku husi dekretu lei numeru 15/2016, montante orsamentu annual PDIM nian, desentraliza dokumentu ofisiál, koordenasaun servisu interministeriál no aselera verifikasaun dokumentu konstrusaun hodi implementa projetu tuir kalendáriu, rekomendasaun hirak ne’e dirije liu ba Ministériu Administrasaun Estatal. Luta hamutuk hamosu deskobrementu lubuk ida husi servisu auditoria sosiál mak hala’o ba estrada korredór Dili Manatuto no Baucau Viqueque. Iha rekomendasaun foku liu ba governu liu-liu ministériu das Obras Públikas no kompañia presiza halo aproximasaun sosiál hanesan halo sosializasaun ba komunidade iha area afetadu ba projetu antes implementa projetu, fiskalizasaun husi órgaun kompetente, haforsa liña koordenasaun, atensaun ba asesibilidade no planu integradu interministeriál.
Deskrisaun sira iha sumaríu ezekutivu ida ne’e nudár pontu importante husi relatóriu ida ne’e, lee na’in sira bele asesu lee rezumu kada organizasaun mak hakerek iha relatóriu ida ne’e ou kontaktu direta organizasaun ida-idak hodi asesu ba relatóriu instituisaun ida-idak nian.
7
Deskobrementu Auditoria Sosiál
1. Auditoria Sosiál iha Setór Edukasaun.
Iha parte setór edukasaun, iha tinan 2019 ONG lima mak halo auditoria iha setór ne’e ho foku hanesan:
Asosiasaun HAK halo auditoria programa kualidade edukasaun iha munisipiu Ainaro, TLCE kona-ba Formasaun ba profesores ensinu báziku iha Timor- Leste, HDI kona-ba Monitorizasaun no Avaliasaun ba Implementasaun Kuríkulu Nasionál Edukasaun Báziku Síkulu Da uluk no Daruak 2014, FOKUPERS halo monitorizasaun ba fasilidade mobiliáriu iha eskola EBC Letefoho no EBC Fatuquero no FUNDAMOR kona-ba kualidade hanorin iha EBC no filial iha munisipiu Lautem.
1.1. Auditoria Sosial ba programa kualidade edukasaun iha munisipiu Ainaro
0 1 2 3 4 5 6 7
Sala aprendizajen limitadu Profesores limitadu Aprendizajen la’o la di’ak Kondisaun Fízika eskola grave
Hariis fatin no sentina laiha Bee moos laiha Lutu eskola laiha Livru didáktikus no laiha biblioteka Laiha pesoál seguransa hodi haree eskola Kadeira meja la sufisiente Fatin ba prepara merenda eskolár Armáriu sei menus hodi tau livru Kaderneta alunus nian laiha
Kada Eskola ho nia kondisaun
Objetivu husi auditoria sosiál ne’e mak atu Garante atendementu Estadu nian liu-liu governu ba kondisaun
infrastrutura no fasilidade hotu ba eskola sira, Eskola Bázika Filiál (EBF) nia kondisaun di’ak hodi bele fasilita prosesu aprendizajen iha eskola 6 Munisípiu Ainaro hodi la’o di’ak liu tan. Títulu Programa mak auditoria sosiál ba programa kualidade edukasaun ba iha EBF 6 iha Munisipiu Ainaro. www.Haktl.org
Metodolojia ne’ebé HAK uza mak hamutuk ho governu nivel munisipiu identifika Eskola Bázika Filiál 6, halo diskusaun grupu ho Diretór EBC, Koordenadór EBF, GAT, Diretór Edukasaun Munisipiu no Diretór Infrastrutura Edukasaun. Diskusaun grupu iha kada EBF partisipante na’in 15, mai husi profesór/a, Konsellu dos País no xefe do suku. Fatin ba auditoria sosiál mak Postu Hato-Udo:
EBF Bonuc, Postu Ainaro: EBF Builico, EBF Sorulau no EBF Hatumeta-Udo, Postu Hatu-Builico: EBF Tatiri no Postu Maubisse: EBF Relico.
Bazeia ba planu tinan lima Ministériu Edukasaun (2013- 2017) nian, Ministériu halo Elaborasaun ba Planu Dezenvolvimentu no fornesimentu ekipamentu detallu ba kada Eskola Bázika no Filiál sira. Iha elaborasaun planu ne’e, halo rehabilitasaun anuál mínimu EBC 50 to’o 2016, no halo rehabilitasaun anuál mínimu 240 eskola EBF, nune’e mós iha disponibilidade orsamentál ba sala de aula, dormitóriu ba alunus, rezidénsia ba profesores, hariis fatin, refeitóriu/dapur, biblioteka, laboratóriu informátika, sala ba profesór no administrasaun eskolár no armazén.
Diretór sira no Koordenadór Eskolár, Profesór sira nune’e mós Diretór Edukasaun Munisípiu, inklui autoridade kompetente Munisípiu sira, nafatin preokupa tebes ho kondisaun fíziku eskola, sala de aula,
8
ekipamentu báziku eskola nian, nune’e mós saneamentu báziku sira inklui kanalizasaun Bee liu-liu asesu ba Bee Moos. Sira lamenta katak, preokupasaun sira ne’e, hato’o beibeik ona ba too nasionál, maibé la hetan resposta pozitivu.
Tuir deskobrementu monitorizasaun no auditoria sosiál HAK nian liu-liu ba EBF tarjetu neen (6) iha Munisípiu Ainaro, hatudu katak kondisaun EBF sira frajil tebe-tebes entermus edifísiu eskola, infrastrutura en-jerál, imobiliáriu sira no fasilidade no utensilus báziku sira seluk, nune’e mós kanalizasaun bee moos la sufisiente hodi kontribui ba prosesu aprendizajen ho kualidade, efetivu no efikásia.
Deskobrementu sira
Bazeia ba rezultadu auditoria sosiál ne’ebé implementa husi HAK, relasiona ho Kualidade Edukasaun hare liu ba kondisaun infrastrutura no fasilidade ne’ebé afeta ba prosesu aprendizajen iha Eskola Bázika Filiál (EBF) tarjetu 6 iha Munisípiu Ainaro, ami identifika:
5. Iha ona progresu no esforsu lubun ida ne’ebé governu halo hodi asegura kualidade edukasaun iha kada EBF espesialmente iha EBF 6 ne’ebé HAK halo audit ba.
6. Mezmu hanesan ne’e, HAK identifika mós preokupasaun lubun ida ne’ebé manorin na’in no alunu/a sira preokupa dezde tempu naruk liu ba hanesan kondisaun fíziku edifísiu eskola nian ne’ebé grave tebes, saneamentu báziku inklui bee moos, sentina no hariis fatin laiha, mobiliáriu (meza no kadeira) la sufisiente, sala de aula ne’ebé mínimu tebes, rekursus profesores la sufisiente, la iha kondisaun mínimu ba profesores hodi halo servisu
ba sira ne’ebé hela dook husi eskola, pesoál seguransa no moru eskola laiha. Preokupasaun sira ne’e hotu presiza tebes tau iha konsiderasaun husi órgaun kompetente Governu nian, tanba preokupasaun sira ne’e sai hanesan elementu fundamentál ne’ebé sei la hakonu, maka ita labele garante katak edukasaun iha kualidade.
Rekomendasaun sira
7. Presiza aumenta profesóres iha eskola ida-idak, total estudante ba eskola 6 hamutuk 859, no profesores 44, husi rezultadu auditoria hatudu katak eskola neen hotu-hotu menus profesores. Iha profesór na’in rua mak tinan too ona hodi reforma maibé to agora seidauk iha asaun ruma. Ida ne’e sei mantén tanba profesór limitadu, iha eskola.
8. Presiza fó atensaun ba infrastrutura eskola nian, haluan tan sala de aula hodi bele akomoda estudante sira, harii dapur ba merenda eskolár, bee no saneamentu ba eskola ida-idak.
9. Presiza konsidera estandarizasaun númeru alunus iha kada aula tuir padraun ne’ebé hatuur ona iha Polítika Ministériu Edukasaun nian katak profesór/a ida kompara ho estudante másimu 35.
10. Mobiliáriu eskola, falta armáriu, meja, kadeira no biblioteka hodi fasilita aprendizajen mak di’ak liu.
11. Ministériu Edukasaun, atu distribui ona kaderneta ba alunu/a sira, tanba durante tinan 5 ona kaderneta laiha, nune’e profesór sira hakerek de’it iha surat tahan.
9 1.2. Auditoria Sosial ba formasaun ba
profesores ensinu báziku iha Timor-Leste
Auditoria sosiál ba programa formasaun Profesores ensinu báziku iha Timor-Leste, Implementa husi Timor- Leste Coalition for Educations (TLCE), fatin ba hala’o auditoria sosiál ida ne’e mak ba iha ensinu Báziku sira iha Munisipiu 12 no RAEOA. Data implementasaun hahú husi 1 Jullu to 31 Dezembru 2019.
Metodolojia
Iha implementasaun auditoria sosiál ida ne’e liu husi Grupu diskusaun Foku, ho partisipasaun iha Grupu Diskusaun Foku no entrevista profesores 404 ho senáriu avaliasaun ba da uluk mak domina lingua, koñesimentu kona-ba area hanorin nian, tékniku pedagojika no étika professional. Ba Da Ruak Area dezenvolvimentu linguístika, sientífiku no pesoál no sosiál.
Deskobrementu
Iha indikadór ba prosesu formasaun lubuk ida maibé iha parte ne’e hakarak publika de’it kona-ba distánsia asesu ba treinamentu, profesores ho 79% mak dehan hela dook husi fatin formasaun no 21% mak hatete hela besik ba fatin formasaun. Kona-ba per diem kuaze 53% mak hatete Per Diem ne’ebé sira simu la natoon/la sufisiente, no bainhira husu kona-ba se governu la oferese Per Diem sei nafatin prontu atu tuir formasaun?
100% mak resposta sei lakohi tuir formasaun bainhira laiha Per diem.
o Iha nivel satisfasaun, kuaze besik porsentu 100%
mak hatete sira formasaun ne’e ajuda dezenvolve karreira no Profesores kuaze 81% mak fó hanoin formasaun ne’e importante tebes ba sira atu hasa’e
sira nia kapasidade iha area oin-oin, husi no ba nivel oin-oin liu-liu ba hakle’an siénsia (matéria ne’ebé profesores hanorin), métodu hanorin sira no dominasaun ba lingua.
o Kompriensaun kona-ba linguajen iha formasaun, husi profesores 404, 68% mak deklara sira la domina lingua mak instrutór utiliza iha formasaun.
o Dadus mós hatudu katak iha preferénsia ba lian iha manual formasaun nian, profesores prefere lingua Indonesia mak 88% kompara ho lian tetun ho valor 7.9% no 3.7 de’it mak prefere lingua Portugés.
o Impaktu husi formasaun: impaktu husi formasaun, profesores sira kuaze 76% mak dehan domina matéria ho di’ak no 24% mak dehan ladún domina, rezultadu ida ne’e kontráriu fali ho kompriensaun kona-ba lingua ne’ebé hatete 68% mak la kompriende lingua maibé rezultadu domina matéria liu fali númeru ida ne’e. Rezultadu ida ne’e Sinerjia ho hatene konteúdu ka matéria formasaun nian (76%). Matéria ne’ebé hetan husi formasaun kuaze 100% mak dehan aplika iha aula laran.
o Kona-ba formasaun iha futuru, 98% mak hatete presiza.
Rekomendasaun sira:
INFORDEPE presiza iha planu estratéjiku própriu hodi defini objetivu sira formasaun nian, rezultadu tempu badak, tempu natoon no nia impaktu iha tempu naruk inklui indikadór sira pertinente sira atu bele sukat rezultadu ne’ebé hetan liu husi avaliasaun durante no hafoin formasaun.
Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) presiza estabelese polítika avaliasaun periódika ba profesores hodi sertifika profesores
10
ne’ebé bele hanorin no la sertifika profesores ne’ebé labele ka seidauk bele hanorin no halo klasifikasaun ba profesores atu hanorin tuir nivel ensinu (modelu lisensa ba professor)
INFORDEPE presiza atu estabelese sistema rekrutamentu ida ne’ebé ho intensaun atu bele halo klasifikasaun ba profesores sira nia koñesimentu molok tuir treinamentu atu nune’e bele ajuda INFORDEPE hili formasaun ida ne’ebé loos tuir nesesidade profesores nian inklui atu halo agrupamentu ba profesores hodi tuir formasaun baze nivel koñesimentu no evita atu halo formasaun jerál ba profesores hotu-hotu
Kontinua fó formasaun ba profesores ho konsiderasaun ba aspetu distánsia profesores hela fatin, lingua ne’ebé instrutór sira uza, dezenvolve manual tuir nivel koñesimentu profesór nian no sira nia Per Diem, haree kona-ba tempu no Per Diem sira hodi asegura partisipasaun ne’ebé aas no kompriende.
INFORDEPE presiza atu halo formasaun espesífiku ba kuríkulu ensinu báziku 10 no 20 síkulu ensinu báziku.
1.3. Monitorizasaun ba fasilidade mobiliáriu iha eskola EBC Letefoho no EBC Fatuquero Munisipiu
Ermera
Auditoria sosiál nudár meiu hodi garante katak sidadaun sira bele hetan informasaun ne’ebé sufisiente, lolos no iha tempu adekuadu, hodi hala’o prátika sira ne’ebé relasiona ho transparénsia, efisiénsia, efikásia, no
partisipasaun estudante no manorin na’in. Iha tinan 2019 Fokupers kontinua hetan fiar hosi halo programa Auditoria Sosiál iha Munisipiu Ermera, Postu Administrativu Letefoho no Railaco, iha eskola EBC 30 de Agostu” 99” Letefoho no mós eskola EBC Fatuquero, ho títulu programa “Monitorizasaun Fasilidades Mobiliáriu“ Uza Instrumentu Akuntabilidade Sosiál Bazeia ba Jéneru durante fulan 6 ( Julho – Dezembru 2019).
Metodologia ne’ebe utiliza iha auditoria sosial ne’e mak diskusaun foku grupu diskusaun hodi bele hetan informasaun ne’ebé hanesan entre manorin na’in, estudante no inan aman sira, intrevistra direita ba ema nain 100 no uja kestionariu ba total respondente hamutuk ema 1,164 fahe ba Manorin nai hamutuk ema 50 no estudantes hamutuk ema 1,114.
Objetivu auditoria sosial ida ne’e maka:
Halo monitorizasaun ba fasilidades mobiliáriu nudár nesesidade baziku ba estudante no manorin na’in sira hodi fasilita di’ak liu tan prosesu aprendizajen no aumenta númeru estudante ba eskola, iha Munisipiu iha teritoriu laran tomak, liu-liu ba Mobiliáriu iha eskola Ensino Baziku Central rua.
Rezultadu hosi monitorizasaun bele uza hanesan referensia no evidensia ba ministério hodi analiza planu governu tinan-tinan hodi aloka orsamentu no ninia implementasaun iha área fasilidade mobiliáriu, uinstrumentu akuntabilidade sosial bazeadu ba jéneru.
11
95% mak hatete governu seidauk distribui kaderneta ba eskola EBC 30 de Agostu “99”
Letefoho no eskola EBC Fatuquero iha Munisipiu Ermera.
Fasilidade la seguru la saudavel maka; Sala klase ba estudante, sala ba manorin na’in, Toilet, kanalizasaun bee moos no drenajén /bee dalan.
Ida ne’e bele fó impaktu ba prosesu aprendizajen no saúde estudante sira nian liu-liu ba estudante feto sira ne’ebé mak hahú tama ona ba tempu menstruasaun.
Deskobrementu:
Atividade Auditoria Sosiál ne’e hetan ninia deskobrementu tuir kada aspeitu no kestionáriu bazeia ba matadalan ne’ebé Fokupers iha. Deskobrementu sira maka;
Mobiliáriu prinsipál ne’ebé laiha maka hanesan Kaderneta ba estudante, fotografia Prezidente da Repúblika, fotografia Primeiru Ministru, Estrutura Governu, Bandeira RDTL uza de’it ba icar Bandeira loron segunda, kalendáriu, Laboratóriu no mós Rampa no letra braille ba ema ho defisiénsia matan.
Fasilidade eskola la kompletu maka: livru dedatika, pakote hygiene hanesan tissue no pensu/softex Kampu desportu tanba eskola uza kampu komunidade de’it, Kadeira, Meja, Lixeiru, Ai-saar, Pakote primeiru sokorru, Material desportu no mós farda desportu.
Fasilidade la seguru la saudavel; Sala klase ba estudante, sala ba manorin na’in, Toilet, kanalizasaun bee moos no drenajén /bee dalan.
Ida ne’e bele fó impaktu ba prosesu aprendizajen no saúde estudante sira nian liu-
liu ba estudante feto sira ne’ebé mak hahú tama ona ba tempu menstruasaun.
Husi monitorizasaun ida ne’e identifika mós katak maske Ministériu seidauk halo distribuisaun Kaderneta ba eskola sira maibé eskola provizoriamente responde imediata hodi halo foto kópia kaderneta no balun hakerek valor estudante sira nian iha sura tahan hodi entrega ba estudante sira hodi nune’e estudante sira bele hatudu ba inan aman.
Nune’e estudante no inan aman sira nafatin akompaña valor estudante sira nian rezultadu prosesu aprendizajen.
Rekomendasaun sira
Rekomenda ba Eskola no Ministériu Edukasaun atu:
Hadi’ak politika ezekuzaun orsamentu consensoen eskolar, atu nune’e bele fo spasu ba eskola hodi kompleta mobiliáriu bazeia ba nesesidade propiu no mós bele uza hodi halo manutensaun ba fasilidade ne’ebé maka orsamentu consensoen bele kobre tuir nesidades urgente.
Ministériu Edukasaun atu bele harii aumenta tan sala de aula ba estudante sira, nune’e manorin na’in sira bele fahe oráriu no oras ba aula ho hanesan no justu.
Ministériu Edukasaun atu regulármente hala’o monitorizasaun no asegura étika profisionalizmu, liu-liu ba iha pensamentu no linguajen ne’ebé sempre kompara kualidade hanorin no mós kualidade aprendizajen entre eskola públiku no eskola privadu ou ka katólika.
12
Atu hadi’ak jestaun infrastrutura hodi hadi’ak no harii toilet ne’ebé ketak ba estudante feto, mane no estudante ho defisiénsia.
Presiza halo monitorizasaun no iha termu enrega no simu sasan mobiliariu sira husu ministério ba eskola.
1.4. Monitorizasaun no Avaliasaun ba Implementasaun Kuríkulu
Nasionál Edukasaun Báziku Síkulu Da uluk no Daruak iha Munisipiu Ermera
HDI hala’o auditoria sosiál hodi halo avaliasaun relasiona ho implementasaun kuríkulu ensinu báziku síkulu dahuluk no daruak iha Munisipiu Ermera ne’ebé implementa husi Ministériu Edukasaun.
Objetivu: auditoria social ida ne’e hala’o ho objetivu atu halo avaliasaun ba efetividade implementasaun polítika kuríkulu Ensinu Báziku dahuluk no daruak iha Munisipiu Ermera no Avalia ezisténsia Obstákulu sira ne’ebé dezafia kualidade kuríkulu Ensinu Báziku síkulu dahuluk no daruak. Metodolojia; HDI hala’o survey no entrevista iha eskola filial públiku ne’ebé eziste klase 4 no 5 iha 28 husi eskola 101 ho estudante na’in 95 husi total 2164 no professor hamutuk na’in 63.
Tuir rezultadu monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé maka ekipa HDI hala’o hatudu katak:
Durasaun hanorin - maioria husi mestre sira labele hanorin tuir oráriu no durasaun 25 oras semana ida hanesan ne’ebé hakerek iha matadalan ka kuríkulu 2014. Problema ne’e akontese ho razaun katak
númeru estudante kada klase barak liu no aula sira la sufisiente, no mós mestre la to’o. Prosesu aprendizajen hahú loron Segunda to’o Sábadu ba atividade extra-kurikular. Maibé maioria extra- kurikular barak liu mak kuda ai-funan no hamoos du’ut ne’ebé mak laiha ligasaun ho koñesimentu estudante.
Efetividade implementasaun kuríkulu – dadus hatudu maioria respondente 92% relata katak husi hanorin kada matéria ho 50 minutu ne’e la sufisiente, tanba labarik barak liu no labarik balun presiza tempu barak liu hodi bele kompriende.
Tanba ne’e susar ka difisil atu konvense estudante sira hodi komprende matéria ida iha minute 50 nia laran. Iha parte seluk 73% mestre sira argumenta katak implementasaun kuríkulu ne’e ladún di’ak (la efetivu).
Formasaun ba mestre sira - Dadus hatudu katak liu husi metade 65% formasaun ba manorin tuir ida- idak nia area seidauk sufisiente, 19% nunka tuir formasaun no 16% de’it maka hatete dehan sufisiente. Ida ne’e tanba eskola barak seidauk iha mestre ne’ebé sufisiente, mestre barak kontratadu nune’e mestre sira tenke hanorin matéria liu husi rua, sira hanorin la tuir area espesialidade no hanorin taka malu de’it.
13
Nivel kompriensaun - avaliasaun ne’e mós revela katak 59% husi mestre sira nia kompriensaun sobre kuríkulu ida ne’e natoon de’it, 38% dehan komprende menus no 3% maka la komprende liu kedas. Ida nee prejudika liu tan estudante sira atu aprende ka absorve tanba mestre sira la
kompriende didi’ak lala’ok hanorin nian. Estudante mós revela katak metodolojia ka estratéjia husi mestre sira hodi hanorin, balun maka di’ak no alunus komprende maibé barak liu mak estudante sira la komprende tanba iha esplikasaun la relevante ho matéria ne’ebé maka sira hanorin.
Abilidade estudante nian - dadus hatudu katak mestre sira 67% observa katak koñesimentu estudante sira husi síkulu daruak seidauk sufisiente atu hakat ba síkulu datoluk. Ida ne’e tanba estudante barak seidauk hatene lee no hakerek ho di’ak. Problema ne’e akontese tanba susar atu jere no kontrola númeru estudante ne’ebé barak, limitasaun sala de aula no mestre. Maske nunee, iha mestre sira 33% observa estudante sira husi
síkulu daruak nian preparadu ona hakat ba síkulu datoluk.
Livru hanorin hanesan dedatiku no biblioteka - maioria eskola no mestre sira 87% dehan katak laiha livru sufisiente, 55% laiha biblioteka, so iha 16% mak dehan iha maibé 29% dehan katak sira uza
de’it armáriu mak hanesan fatin ba biblioteka atu estuda ka halo diskusaun. Materia dedatiku sei ajuda alunus sira HDI halo ezersísiu no pratika sira hanesan siénsia, matemátika no matéria seluk hodi aprende hodi alunus sira bele kompriende maibé la disponivel.
Edukasaun ida ne’ebé inkluzivu - MEJD mós adopta edukasaun inkluzivu maibé seidauk iha sistema apropriadu hodi fó atendementu ba Ema ho Defisiénsia. Eskola hotu labele assesivél hanesan laiha rampa ba ema ka labarik sira ne’ebé ho defisiénsia ain ka uza de’it no mós sentina ka toilet.
Mestre sira mós laiha koñesimentu ka meius hanorin jestual ka kapasidade halo tratamentu espesiál ba estudante ne’ebé ho tipu defisiénsia
14
intelektual no matan. Iha diskusaun no entrevista ho mestre balun hato’o katak sira hahú halo tratamentu espesiál ba estudante ho defisiénsia, hanesan, labarik ho defisiénsia liman hanesan mestre sira ajuda hodi kaer estudante nia liman atu hakerek no ba defisiénsia tilun mestre sira haruka tuur iha oin atu nune’e sira bele rona ho di’ak no bele observa besik liu husi manorin na’in sira no bainhira ko’alia.
Moris ida ne’ebé saudavel
–
dadus hatudu katak 40% eskola mak seidauk asesu bee moos ne’e sei kategoria aas tebes no ladún di’ak. no mós, hare ba lixu fatin, liu husi metade 51% eskola maka seidauk soe fo’er iha fatin no menus husi 50% maka iha ona lixu fatin ne’ebé própriu.Rekomendasaun sira
Bazeia ba deskobrementu sira rekomenda ba governu, li-liu Ministériu Edukasaun atu:
Aumenta edifísiu ka sala de aula ba eskola sira ne’ebé seidauk sufisiente. MEJD presiza halo identifikasaun ba eskola sira ne’ebé alunus barak no Salaun la sufisiente, no mós análize kreximentu labarik sira ne’ebé moris iha kada suku atu nune’e bele halo protesaun ba estudante hira maka tama ba eskola kada tinan nune’e bele harii aula eskola tuir númeru estudante.
Aumenta mestre permanente ba eskola sira ne’ebé presiza. MEJD presiza halo rekrutamentu ba profesores permanente sira nune’e bele responde ba nesesidade ida estudante 25-30 iha sala ida. No ho mestre permanente sira bele motiva sira hodi halo servisu tuir sira knar di’ak liu tanba sira sente iha seguransa servisu ba sira nia future.
Konstrui biblioteka, aumenta livru tuir ba periodu no mós troka livru sira ne’ebé naklees, tuan no dodok ona inklui matéria didáktikus.
Hadi’a sistema hygiene hanesan sentina no sistema abastesimentu bee moos iha eskola hotu no mós kria fatin lixu ne’ebé própriu.
Implementa polítika edukasaun ne’ebé iguál no inkluzivu hodi estabelese eskola ne’ebé assesivél ba Ema ho Defisiénsia hanesan rampa, toilet, mestre/a sira tuir kursu lian jestual no disponibiliza livru no matéria sira iha braille.
Sistema rekrutamentu no formasaun ba mestre sira tenke tuir area espesialidade kursu ka hanorin nian atu nune’e labele tau todan hotu ba mestre ida atu hanorin matéria hotu.
MEJD presiza servisu hamutuk ho Konsellu dos País atu bele halo akompañamentu direitu iha eskola sira atu hare no observa métodu no estratéjia ne’ebé mestre sira uza hodi hanorin atu halo avaliasaun kedas tuir ba padraun kuríkulu nian.
Haforsa kapasitasaun ba mestre sira presiza kapasitasaun iha literasia Portugés no konsidera mestre ko’alia lian Portugés iha rekrutamentu.
Presiza kontrola mestre sira iha area rural, sira ne’ebé hetan ona distribuisaun rejime especial mais la halo tuir sira nia knar.
Presiza harii rezidénsia ba mestre iha eskola hotu atu nune’e bele fasilita mestre sira ne’ebé mai husi fatin seluk atu hela hodi hanorin ho efetivu tanba distribuisaun rejime espesiál ba mestre sira iha area rural ladún la’o ho di’ak.
15 1.5. Auditoria sosial ba kualidade
hanorin iha EBC no filial iha munisipiu Lautem
.Fundamor hala’o Auditoria sosiál kona-ba kualidade hanorin iha ensinu báziku sentrál no filial iha munisipiu Lautem. Programa hahú husi Jullu to’o Dezembru 2019.
Objetivu mak hakarak hatene profesores sira nia kualidade hanorin tuir sira nia konhesimentu no abilidade profesionalismu hodi garantia kualidade do ensino iha Munisipiu Lautem.
Metodolojia, ekipa auditoria sosiál halo entrevista ba profesores 68 iha eskola ensinu básico 16. Husi total ne’e na’in 54 permanente, 8 kontratadu no 6 voluntario.
Fundamor uza lista atividade 13 ne’ebé Ministerio da Edukasaun promete atu halo hodi garantía kualidade hanorin iha Ensinu Báziku rural no urbana nudár checklist ba entrevista.
Deskobrementu sira
a. Iha parte Polítika ministériu edukasaun nian,
Deskobrementu hatudu katak profesores ninia koñesimentu kona-ba polítika kualidade
hanorin 72% mak la hatene, nune’e mós sei konsidera limitasaun iha aspetu balun hanesan:
lei rejime karreira profesores seidauk implementa di’ak iha eskola sira, sala aprendizajen no profesores nian ne’ebé limitadu difikulta ba prosesu aprendizajen tanba estudante kuaze sala ida too liu 45.
Livru dedatika la sufisiente ba alunus no profesores sira hodi hanorin.
Ministériu da edukasaun la implementa sistema “Rewarding no Penalty” iha eskola hodi fó motivasaun di’ak ba profesores ne’ebé hanorin ho efetivu no fó sansaun ba profesores ne’ebé la hanorin ho efetivu tuir lei edukasaun.
Matadalan hanorin no Kuríkulu hakerek iha lian Tetum de’it nune’e la motiva profesores sira hodi aprende no hanorin ho lingua portugés.
Ministériu Edukasaun la fasilita di’ak ba AIAP iha eskola sira nune’e sira la akompaña prosesu aprendizajen iha eskola sira no sira iha konfuzaun boot ba sira nia knar ne’e.
Limitasaun profesores iha eskola obriga profesores sira hodi hanorin ho matéria liu 3 ho oras ne’ebé limitadu tebes nune’e difisil ba sira atu hanorin di’ak, Profesores balun nia eskalaun no Nivel aumenta maibé too agora seidauk hetan osan retroativu bele difikulta sira nia motivasaun hodi hanorin ho di’ak;
Profesores sira barak mak tama ona idade reforma maibé ministériu da edukasaun seidauk hapara sira too agora; Maske polítika hodi garantia kualidade hanorin implementa ona iha eskola maibé Profesores sira ne’ebé hanorin iha ensinu báziku sira maioria iha
16
kapasidade limitadu iha lingua ofisiál rua, inklui kapasidade hanorin, tékniku aprendizajen no seluk tan ne’ebé liu husi peskiza ne’e deteta katak Polítika kontributivu ba Profesores sira la ajuda sira nia moris di’ak tanba sira ne’ebé tama ona idade reforma sei kontribui 4% husi sira nia saláriu maibé ikus mai sira sei labele hetan fali sira nia osan, Maioria Profesores abandona eskola hodi mai simu sira saláriu iha banku no Profesores balun ne’ebé hanorin iha EBC no EBF hela iha fatin dook husi eskola b. Parte Profesores sira iha Eskola
Iha parte profesores nian, deskovrementu hatudu katak Profesores sira hanorin la tuir oras ne’ebé determina tanba tenke halo simu fali turma seluk atu uza sala iha lokraik; Profesores balun fuma, hemu tua no halo hahalok violentu iha fatin públiku no iha nia uma rasik hodi prejudika ba ninia kredibilidade nudár funsionáriu públiku; Profesores sira halo toos ho sistema tradisionál iha tempo naruk ne’ebé sita sira nia enerjia, tempo no saúde fíziku ne’ebé prejudika ba ninia planeamentu no preparasaun material ho didi’ak; no Profesores sira ladún dezenvolve ninia kapasidade professional nudár manorin ida hodi hanorin ho professional tuir nia area espesializadu.
c. Parte Inan Aman, Lider Komunitária no AIAP Iha parte ida ne’e deskobrementu hatudu katak:
Alunus balun halo hahalok inapropriadu b profesores sira;
Inan aman balun ladún respeita no valoriza profesores sira nudár ita nia manorin ida.
Inan aman sira ladún tau matan ba oan sira ne’ebé hetan edukasaun iha eskola ensinu báziku atu respeita no valoriza profesores liu husi hatudu hahalok respeitozu no komportamentu di’ak nudár estudante ida.
Inan aman sira ladún tau matan ba oan sira ne’ebé sei eskola hela maibé fuma, hemu tua no involve iha asaun violentu.
Lideransa komunitária sira ladún iha kooperasaun ho eskola sira iha Suco no aldeia.
Maioria AIAP sira la hatene sira nia funsaun nudár reprezentante Inan aman no komunidade iha eskola; no maioria AIAP asina relatóriu despeza no atividade eskola nian maibé sira rasik la hatene konteúdu no akuntabilidade relatóriu ne’e.
17
Rekomendasaun sira
Tuir deskobrementu hirak iha leten ne’e rekomenda ba manorin na’in, inan-aman no MEJD atu:
•
Halo avaliasaun regular ba manorin sira, revee kuríkulu, aplika sistema penalty no reward, revee mata dalan AIAP, tau matan ba bein estar profesores nian no mós reativa prosesu orsamentu retroativu ba Profesores sira hetan promosaun nivel no eskalaun.•
Aumenta sala aprendizajen, livru dedatiku sira hodi suporta profesores nia atividade, formasaun língua Portugués, língua Tetum no tékniku hanorin ne’ebé a par ho situasaun atuál agora hodi motiva alunus atu aprende ho di’ak.•
Fó formasaun intensivo espesialidade ba grau akadémiku tuir sira nia area espesializada no mós fasilita banku movel ba profesores nune’e sira la abandona prosesu aprendizajen.2. Auditoria Sosiál iha Setór Sosiál.
Iha parte setór sosiál iha 2019, Konsege implementa programa auditoria sosiál ho foku ba programa atendementu subsídiu ba ema ho defisiénsia ne’ebé implementa husi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál ne’ebé implementa husi CBRN-TL iha munisipiu Ermera no Auditoria Sosiál ba programa infrastrutura ne’ebe iha Asesibilidade no Mobilidade ba Ema ho Defisiensia iha ZEESM- RAEOA ne’ebe implementa husi AHMDTL
2.1. Auditoria sosial ba programa infrastrutura ne’ebe iha
Asesibilidade no Mobilidade ba Ema ho Defisiensia iha ZEESM- RAEOA
Objetivu husi atu hatene no Identifika ba envolvimentu EhD ba infrastrutura sira ne’ebé maka halo iha projetu ZEESM-RAEOA fó duni asesibilidade no mobilidade ba ema ho defisiénsia, atu hatene satisfasaun obras sira hodi garante direitu ema ho defisiensia baasesu infrastrutura iha ZEESM-RAEOA.
Metodolojia ne’ebe uja mak kualitativu deskritivu,tekniku halibur dadus liu husi Grupu Diskusaun Foku ho partisipante hamutuk 11, no intervista uja kestionario ba ema nain 9 ema ho defisiensia, nomos nain 1 Direitor Obras Publika husi Ministerio Infrastrutura no nain 1 Presidenti Interino Rejiaun Administrativu Especial Oecusse Ambeno (RAEOA). Entrevista ne’e halo iha postu administrativu Pante Makasar RAEOA.
Deskobrementu sira
Maioria respondente 89% mak hatene projetu ZEESM-TL no 11% mak maka la hatene.
Nune’e mos partisipante ne’ebé
mai husi ema ho defisiénsia hatete katak 78% mak kontente ho obra ZEESM-TL nian kompara ho nain 22% ne’ebé mak la responde. Ne’e hatudu katak maioria partisipante sira hatene no kontente ho infrastrutura báziku sira iha ZEESM-TL nian ne’ebé maka halo ona iha postu administrativu Pante Makasar iha ZEESM-RAEOA.
18
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Lae Loos La resposta
Espresaun Ema ho Defisiensia ZEEMS-TL
Pursentu EhD hatene kona-ba ZEEMS-TL EhD kontente of Obra ZEEMS-TL EhD envolve iha projetu infrastrutura
Rezultadu auditoria hatudu mós katak ema ho defisiénsia sira mos uza ona sira nian direitu ba iha fasilidade publika ne’ebé nudár obras husi ZEESM- TL.
Iha ona dalan asesu ba ema ho defisiénsia sira iha eskola.
Iha aeroportu foun no ponte ne’ebé konstrui ona, fó mos asesu ba ema ho defisiénsia sira.
Hetan mos informasaun katak iha ona planu atu fornese asesibilidade ba ema ho defisiénsia sira liuliu asesu ba iha edifísiu públiku foun sira ne’ebé maka planeia hela atu konstrui iha futuru.
EhD 45% hatete katak sira La Involve iha prosesu halo plano tanba distansia hela fatin EhD dook husi sira nia suku, laiha ema atu akompanha hodi ba rona informasaun liu-liu EhD matan ho fisiku ne’ebé mak todan. Kondisaun fisik la dun favoravel liu-liu ba EhD fisiku ho matan, kompara ho 33% mak dehan involve no 22% mak La Responde. Ne’e hatudu katak EhD involve projetu sira ho de’it 33%
maka involve tamba hetan konvite ba partisipa iha enkontru regular hodi fo sira nian hanoin ka opiniaun ba projeitu ne’ebé halo iha RAEOA.
Fontes: AHDMTL (2019).
Rekomendasaun sira
Bazeia ba deskobrementu sira rekomenda ba SEESM- RAEOA atu :
Autoridade ZEESM-RAEOA hodi konsidera nafatin ema ho defisiensia nia partisiapasaun ka involvimentu iha aktividade hotu iha ZEESM-RAEOA atu bele suporta no garante direitu ba ema ho defisiensia iha asesisbilidade no mobilidade ba infrastrutura hotu.
Ministerio Obras Publika ne’ebe maka sai nain ba obra infrastrutura bo’ot sira iha Timor laran Tomak, atu asegura obra hotu bele involve ema ho defisiensia iha planu asaun atu asegura rezultadu husi projeitu sira fo duni benefisiu ba ema hotu inklui ema ho defisiensia.
Ministeriu Obras Publika atu prepara matadalan estadarizasaun hodi integra prinsipiu desenha universal ba infrastrutura ba edifikasaun nian hodi assegura asesiblidade ba EhD sira ida ne’e inklui halo revizaun matadalan estadarizasaun infrastrutura ba Estrada iha 2014 ho konsiderasaun ba asesibilidade no mobilidade ba ema ho defisiensia.
2.2. Auditoria sosial ba programa atendementu subsídiu ba ema ho defisiénsia iha Munisipiu Ermera
Auditoria sosiál ne’ebé hala’o husi CBRN-TL kona-ba programa atendementu subsídiu ba ema ho defisiénsia ne’ebé implementa husi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál iha Munisipiu Ermera, Postu Administrativu Railaco, Hatulia, Ermera, Letefoho no Atsabe.
19
Objetivu, atu buka hatene impaktu husi programa ba ema ho defisiénsia no nia impaktu ba mudansasa dezenvolvimentu social ekonomia; atu hare asesibilidade ba ema ho defisiénsia ba servisu atendementu subsídiu apoiu ba ema ho defisiénsia husi MSSI; atu hatene nivel satisfasaun husi benefisiáriu ema ho defisiénsia husi servisu atendementu subsídiu apoiu ba ema ho defisiénsia; no atu buka hatene kona-ba susesu no dezafiu sira nune’e kontribui ba hadi’ak implementasaun iha futuru.
Metodolojia ba auditoria sosiál ida ne’e diskusaun grupu foku entrevista, observasaun no revee literature sira.
Entrevista ba sample hamutuk 258 ne’ebé kompostu husi EhD na’in 156, Autoridade Lokál 61 no FGD 40 ho tarjetu ema ho defisiénsia, kestionáriu ba autoridade lokál no diskusaun grupu entre ema ho defisiénsia no membru família.
Deskobrementu sira
Valor husi programa - maioria 42% respondente revela katak programa nee di’ak uitoan tanba labele kobre sira nesesidade hotu, 35% hateten di’ak Los, 23% hateten di’ak. Iha diskusaun grupu foku sira dehan katak programa nee di’ak ba sira nia moris hanesan bele hetan hahán, Loke negósiu ki’ik, redús no diskriminasaun.
Benefísiu - EhD no autoridade sira 66.4% relata katak programa ne’e lori mudansa iha sira nia moris hanesan; sira mós iha ona lian iha sira nia uma laran no komunidade hodi konsidera no respeita Ema ho defisiénsia.
EhD ne’ebé seidauk simu subsídiu - liu husi metade 50.5% EhD mak seidauk hetan benefisia husi programa ne’e tanba sira seidauk hetan kartaun identifikasaun nune’e mós sira seidauk partisipa iha foti desizaun iha família
20
Utilizasaun osan subsídiu – auditoria sosiál identifika katak 37.6% husi respondente ema ho defisiénsia ne’ebé hetan osan husi programa apoiu subsídiu maioria utiliza ba sosa hahán hodi hasa’e nutrisaun iha família, no 18.8% utiliza ba sosa roupa, iha mós lista seluk ne’ebé investe ba nesesidade hanesan tratamentu saúde, suporta family, transporte, Edukasaun no negósiu. Ne’e interesante tebes husi Ema ho Defisiénsia durante FDG hateten Maske osan ki’ik ho montante $30 kada fulan maibé bele simu tinan ida dala rua $180 kada fulan neen maibé bele investe ba negósiu hanesan fa’an modo, loke kios hodi sustenta sira nia moris. Durante halo FDG iha Railaco katak “Ha’u fa’an malus, sigarru, xinelus no mina” hateten husi Ema ho Defisiénsia ida.
Asesibilidade - respondente ho 27.4% dehan katak distánsia dook sai obstákulu ne’ebé limitadu ba asesu prosesu dokumentu sira hanesan atestadu médiku.
Grupu idade entre 25-34 ho 26% maka asesu ba iha programa apoiu subsídiu kompara ho EhD idade entre 55-65 ba leten 10% de’it. Ida ne’e akontese tanba hetan informasaun husi família, Autoridade Lokál, Organizasaun Defisiénsia, Kolega, TV no seluk tan maibé ba sira ho idade avansadu bele tama ona kategoria idade terseira idade nia benefisiáriu.
Grupu Idade entre 18-24 ho 13% maka asesu ba programa refere, tanba sira seidauk hatene informasaun, difikuldade iha prosesu rejistu hodi hetan dokumentu. Ida ne’e hato’o mós husi respondente balun iha diskusaun grupu foku.
Nivel asesibilidade informasaun ba programa - dadus hatudu katak 86.5% respondente husi EhD
barak mak hetan informasaun kona ba programa apoiu subsídiu husi MSSI no Autoridade Lokál.
EhD 44% mak dehan katak programa apoiu subsídiu bele ajuda asesu servisu rehabilitasaun hanesan fizioterapia no 26.6% ba halo Terapia Lian no ko’alia.
Nivel satisfasaun - kuaze metade 48% husi respondente maka relata katak sira satisfás tebes ho programa apoiu subsídiu ba ema ho defisiénsia tanba iha mudansa hanesan bele ba merkadu, halo ligasaun ho komunidade, bele foti desizaun iha família, bele asesu ka suporta edukasaun iha sira nia moris.
Auditoria Sosiál mós identifika katak Ema ho Defisiénsia barak maske mate ona maibé sei kontinua selu nafatin tanba laiha sertidaun mate nian.
Rekomendasaun Sira
Bazeia ba deskobrementu sira rekomenda ba MSSI no instituisaun relevante sira atu:
1) MSSI-INSS halo kooperasaun ho Banku BNCTL liu husi banku movel hodi halo pagamentu ba ema ho defisiénsia hanesan mós pagamentu ba programa idozu.
2) Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) bele halo ligasaun ho Ministériu da Administrasaun Estatal no Ministériu Saúde hodi halo Aranjamentu espesiál ba rejista Ema ho defisiénsia Mental liu husi atendementu dokumentasaun hanesan Kartaun identidade no atestadu médiku.
3) Revizaun dekretu lei governu No. 19/2008 subsídiu de apoiu ba idozu e inválidu hodi bele konsidera
21
Ema ho defisiénsia no konsidera idade husi 17 mai kraik.
4) Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) halo kolaborasaun ho Organizasaun defisiénsia hanesan CBRN-TL, ADTL, AHDMTL, RHTO no seluk hodi halo sosializasaun programa apoiu subsídiu entre komunidade sira kona ba prosesu rejistu hanesan kritéria dokumentasaun, prosesu hetan dokumentasaun, prosesu aplika no prosesu simu osan.
5) Re update lista benefisiáriu hodi hamosu ema ne’ebé mate, ema ne’ebé mak asesu ba programa terseira idade no rejistu ema foun.
3. Auditoria Sosiál iha Setór Agrikultura.
Iha parte setór agrikultura iha 2019, Konsege implementa programa auditoria sosiál ho foku polítika distribuisaun fini iha munisipiu Covalima implementa husi HASATIL.
3.1. Auditoria Sosial ba Polítika distribuisaun fini iha munisipiu Covalima
Objetivu husi programa auditoria sosial ba implementasaun politika distribuisaun fini, ho objetivu atu Hatene konaba politika Ministeriu Agrikultura no Peska nian konaba hasa’e produsaun no produtividade hare iha Munisipiu Covalima; Halo avaliasaun ba implementasaun politika distribuisaun fini hare nian iha Munisipiu Covalima no Analiza impaktu fornesimentu fini hare no produsaun hare no mós impaktu husi asistensia tekniku husi Servisu Agrikultura Munisipiu
(SAM) ba agrikultór sira iha área tarjetu.
Metodolojia husi auditoria sosial ida ne’e mak: Fokus Group Discussion (FGD) hala’o liu hosi dalan diskusaun grupu ne’ebe involve individu agrikultór, lider komunitariu, no stakeholder relevante sira, entrevista respondente hamutuk 356 hosi total agrikultór na’in 413 ne’ebe simu fini hare hosi SAM Covalima no mós halibur dadus sekundariu husi diresaun nasional agrikultura, hortikultura no extensaun, ministeriu agrikultura no peska.
Total ema iha munisipiu Covalima mak hetan benefisiu husi simu variadade hare fini hamutuk 466 ho total uma kain 350. Divida ba mane 356 feto 110. Fini sira ne’e simu gratuita no agriultor sira seluk mak la simu fini hamutuk 19.1%, grupu ida ne’e asesu ba fini liu husi dalan sosa, impresta no troka fini ho agrikultor sira seluk.
Agrikultor sira simu fini ho kuantidade ne’ebé la hanesan, husi agrikultor 288, rrespondente (77%) ne’ebé simu fini hateten katak, fini ne’e la sufisiente. Iha 23% de’it mak dehan sufisiente ona. Kona-ba
22
kuantidade fini hare ne’ebé agrikultór sira simu, barak mak la hanesan ho kuantidade ne’ebé temi iha lista hosi SAM Covalima.
Deskobrementu sira
Iha variedade hare oioin mak agrikultór kuda iha Munisipiu Covalima. Variedade hare hirak ne’e mak hanesan Nakroma, IR64, Mamberamo, Yenti (Hare Maliana) no seluk tan ne’ebe agrikultór no ekstensionista sira sidauk identifica.
Agrikultór sira ne’ebé kuda hare Nakroma tanba hetan fini gratuita (fini subsídiu) hosi MAP (SAM Covalima), no agrikultór sira seluk nafatin kuda variedade seluk bazeia ba ida-idak nia preferénsia (hili tuir sira-nia hakarak).
Fini hare Nakroma ne’ebe agrikultór sira simu la tuir tempu kultivasaun (fini to’o tarde). Problema ne’e mosu tanba relasiona ho mekanismu tekniku selesaun fini no tenderizasaun sosa fini nian ne’ebe konsentra iha nasional. Wainhira prosesu no desizaun tenderizasaun nian sai tarde, sei fó mós impaktu ba tempu distribuisaun fini ba agrikultór sira.
Kuantidade fini hare Nakroma ne’ebe agrikutór sira simu maioria la sufisiente, la fó tuir sira-nia medida natar.
Pratika konservasun fini (rai fini) hare iha Munisipiu Covalima maioria sei uza karon no ka’ut. Rai fini uza karon no ka’ut ne’e sei hatún kualidade moris fini nian (kbiit moris hosi fini ho persentajen ki’ik) kompara ho uza bidón ka masa jergen.
Rekomendasaun sira
Rekomendasaun Implementasaun Politika Distribuisaun Fini Hare iha Munisipiu Covalima mak tuir mai ne'e:
Servisu Agrikultura Munisipiu Covalima atu halo koordenasaun di’ak ho lider komunitária sira hahú hosi halibur dadus agrikultór sira nian to’o tempu fahe fini hare. Nune’e mós presiza iha dokumentasaun suku ida-idak nian kona-ba identidade agrikultór, númeru agrikultór, no kuantidade fini hare (kg) ne’ebé agrikultór sira simu iha tinan ida nia laran. Kuantidade fini tenki fó tuir agrikultór sira-nia nesisidade no sufisienti duni bazeia ba medida natar.
Ministériu Agrikultura no Peska atu halo avaliasaun kle’an no komprensivu ba mekanizmu no prosesu tenderizasaun sosa fini hare no distribuisaun ba
agrikultór sira iha Munisipiu. Ho nune’e bele rezolve problema fini ne’ebé distribui tarde ba agrikultór sira, no bele fó prestasaun servisu ne’ebé efisiénsia no efetivu liu tan iha futuru.
Ministériu Agrikultura no Peska atu promove nafatin hare Nakroma no variedade seluk hanesan
23
Naran Projetu kalendariu Konstrusaun Progresu Konstrusaun
Progresu pagamentu
Orsamentu tuir kontratu Projetu R. Pesoal Saude Funar
Hahu 23/09/2019 ono
remata 31/12/2019 25% 0% $ 81,776.84 Postu Saude Funar
Hahu 23/09/2019 ono
remata 31/12/2019 0% 0% $ 112,967.53 Edifisiu Adm Postu Lifau
Hahu 23/09/2019 ono
remata 31/12/2019 15% 0% $ 141,945.19 Eskola Teknika Vokasional
Lisadila
Hahu 16/08/2019 ono
remata 31/12/2019 75% 25% $ 171,850.61 Eskola Teknika Vokasional
Maumeta
Hahu 16/08/2019 ono
remata 31/12/2019 90% 50% $ 162,714.82 Postu saude no Rezidensia
Pesoal Lepo
Hahu 14/10/2019 ono
remata 14/02/2020 25% 16% $ 190,500.47 Postu saude no Rezidensia
Pesoal Fatuleto
Hahu 14/10/2019 ono
remata 14/02/2020 95% 45% $ 180,500.47 Mamberamo no fahe ba agrikultór sira, no asegura
orijinalidade hosi variedade ne’e.
Ministériu Agrikultura no Peska atu promove nafatin pratika agrikultura di'ak liu hosi aplikasaun tekniku ICM (Integrated Crops Management), tekniku SRI (System of Rice Intensification) ne’ebe relasiona ho utilizasaun bee minimu.
Husu ba Ministériu Agrikultura no Peska atu konstrui no rehabilita irigasaun iha Munisipiu Covalima, liuliu iha Suku Beise’uk ne’ebe tinan barak nia laran la kuda hare.
Ministériu Agrikultura no Peska atu halo koordenasaun servisu ne’ebe di’ak ho Centro Logística Nacional (CLN) hodi fasilita sosa hare ne’ebe agrikultór sira produs ho folin razoavel, ho nune'e bele motiva komunidade agrikultór sira atu badinas liutan no la abandona sira-nia natar.
Ministériu Agrikultura no Peska liu hosi SAM Covalima kontrola ekstensionista sira atu fó asistensia tekniku no formasaun ba agrikultór sira.
4. Auditoria Sosiál iha Setór Infrastrutura.
Iha parte setór Infrastrutura iha 2019, Konsege implementa programa auditoria sosiál ho foku Mekanizmu Programa PDIM mak implementa husi MDI no programa auditoria Sosiál ba Estrada korredór Dili Manatuto no Baucau Viqueque ne’ebé implementa husi Luta Hamutuk
4.1. Auditoria Sosiál ba Mekanizmu Programa PDIM
Mata Dalan Institute implementa programa auditoria sosial ho foku ba implementasaun mkanizmu programa
PDIM no ninia efeitu husi konstrusaun iha munisipiu tolu hanesan Covalima, Liquica no Manatuto iha tinan 2019.
Objetivu husi programa auditoria sosial ne’e mak Atu hatene dezempeña mekanismu implementasaun PDIM;
Atu avalia lakunas no obstakulu ne’ebé Governo infrenta iha prosesu implementasaun mekanismu PDIM;
no Atu identifika oportunidade implementasaun PDIM.
Tarjetu husi auditoria mak: suku 6 (Funar, Lifau, Maumeta, Lisadila, Lepo no Fatuleto) Postu
Administartivo 5 (Laklubar, Laleia, Bazartete, Maubara no Zumalai) Municipiu 3 (Covalima, Likisa no Manatuto);
Tipu konstrusaun 7 (Postu saude, Residensia Pessoal Saude, Edifisiu Adm Postu, uma Esk. Vokasional A no B, Postu Saude pakote residensia Pessoal Saude A no B).
Metodolojia husi auditoria sosiál ida nee uza instrumentu halibur dadus mak FDG (Focus Group Discussion), Survey, Observasaun Indivíduu, Trekking list ba (objetu auditoria social) Format check list indikadór;
Format Kestionáriu/liu husi tablet no SPSS hodi halo
24
análize. Numeru respondente 536, Feto 134 Mane 402 ho kategoria (Lideransa Suku 6, Grupu Komunidade Suku 6, Membru CDPA postu 5, Membru CDM Municipiu 3, Kompania 6 no ADN).
Deskobrementu sira
Konsultasaun ba Planu perioridade PDIM nian iha respondente 44% mak hatan katak iha konsultasaun, respondente 17% mak hatan Laiha konsultasaun no 39% komunidade mak la hatene kona-ba prosesu konsultasaun .
Instituisaun ne’ebé fasilita prosesu konsultasaun, 16% respondente mak hatán la hatene no 84%
mak hatán hatene instituisaun sira ne’ebé de’it mak halo konsultasaun ba prioridade munisipiu nian.
Trabaillador 135 partisipa iha servisu tipu konstrusaun fisiku 6 ne’e maioria ho durasaun loron 30 to’o loron 69.
Asesu tipu informasaun hanesan Dezeñu no BOQ nhmeru respondente mak hatete la hatene kona-ba BoQ 94% no respondente mak resposta hatene 6%.
Koordenasaun servisu entre Strutura PDIM ho maneira regular laos intensive.
CAM halo prosesu siklus Aprovizionamentu ho aplika prosedimentu iha prosesu konkursu Publiku no parte implementador priense rekezitus sira.
Mekanismu implementasaun konstrusaun fisiku no pagamentu seidauk kumpri kalendariu ne’ebé bazeia ba kontratu.
Involvimentu numeru trabaillador 135 partisipa iha tipu konstrusaun fisiku 6 no vensimentu trabaillhador ho valor $5 to’o $35 por dia tuir kategoria trabalhador.
Tipu konstrusaun 4 mak utiliza material lokál no konstrusaun 2 mak ladún utiliza material lokál maibé domina material fábrika.
Tipu konstrusaun fíziku 2 mak seidauk iha Asesibilidade ba maluk EhD no tipu konstrusaun 4 mak iha ona Asesibilidade ba EhD.
Iha implementasaun Rekomendasaun sira
Ba KNPDIM liu husi KRTP hodi muda metodolojia hili planu perioridade liu husi aprosimasaun instrumentu mapamentu avansadu.
Ba Konsellu Ministru no MAE hodi halo revizaun politika numeru orsamentu anual ba PDIM nune’e fo oportunidade ba Lideransa Suku no komunidade anualmente hasae numeru perioridade iha Suku.
Ba MAE atu Desentraliza documentus official relevante ba PDIM liu husi sistema portal Municipiu atu nune’e hasae numeru publiku iha nivel local bele asesu informasaun relasaun ho PDIM.
Ba MAE liu husi KNPDIM presija defini dekreitu lei 36/2016 Artigu 17 kona ba koordenasaun servisu Interministerial relasaun ho politika PDIM.
Ba membru KRTP atu halo asilerasaun verfikasaun documentus konstrusaun fisiku hodi fasilita kompañia sira implementa projectu tuir kalendariu ne’be termina iha kontratu.
Ba KRTP no Governo Lokal atu ajusta politika Aprovizionamentu Municipiu konaba utiliza material non fabrikanu relasaun konstrusaun fiziku tuir tipu konstrusaun.
25 4.2. Auditoria sosial ba estrada
korredór Dili Manatuto no Baucau Viqueque
Iha tinan 2019 Luta hamutuk halo auditoria sosiál ho foku ba setór infrastrutura partikulár Estrada Korredór Dili-Manatuto no Baucau-Viqueque.
Objetivu atu asegura prosesu implementasaun projetu tuir polítika empréstimu no padraun sira ne’ebé estabelese; garante transparénsia, akuntabilidade iha prosesu implementasaun projetu no Promove sentidu na’in ba dezenvolvimentu no hasa’e partisipasaun komunidade iha prosesu dezenvolvimentu.
Metodolojia ne’ebé uza ba halibur informasaun mak entrevista no diskusaun grupu. Ekipa halo entrevista ho ema 1,032 no halo diskusaun foku grupu iha postu 10 ho númeru partisipasaun ema 342.
Deskobrementu sira
Sosiedade simu dezenvolvimentu konstrusaun Estrada korredór ne’ebé la’o iha sira nia Munisipiu.
Ladún involve ema hotu iha prosesu preparasaun projetu antes implementasaun.
Implementasaun projetu la iha konsisténsia ba rezultadu survey tanba iha konstrusaun Estrada afeta ba komunidade nia uma no plantasaun ne’ebé uluk la tama iha survey.
La iha liña koordenasaun ne’ebé mak di’ak durante implementasaun projetu husi Nasionál, Autoridade Lokál, Lider Komunitária no komunidade benefisiáriu bainhira mosu problema hanesan la selu traballadór ou problema ho rai komunidade nian.
Falta kontrolu no konsiderasaun ne’ebé efetivu husi Parlamentu Nasionál, Governu, Konsultan,
Kompañia implementasaun ba komunidade nia preokupasaun ne’ebé hato’o durante iha konstrusaun Estrada (ambiente, sosiál no tékniku).
La iha asesibilidade no hamosu dezastre ba komunidade sira ne’ebé hela besik Estrada tanba moru satan netik komunidade nia uma, uma oin laiha eskada, animal, natar, edifísiu públiku, saúde, bee moos, eskola, igreja, uma-rahun, ponte hateke ba komunidade nia uma no seluk tan.
Presiza Konservasaun ba fatin-istória, ponte sira ne’ebé hanesan lembransa husi portugés no Indonesia nia tempu, ai-hun lulik, bee matan natural eziste besik Estrada ninin, fatuk lulik no seluk tan.
Seidauk planu ne’ebé integradu husi Governu nune’e dezenvolvimentu afeta fali ba dezenvolvimentu ne’ebé eziste ona.
Sidadaun Timor-Leste seidauk sente sai na’in ba dezenvolvimentu ne’ebé Governu presta ba sira.
Rekomendasaun sira:
Maske sosiedade simu dezenvolvimentu konstrusaun Estrada korredór ne’ebé la’o iha sira nia Munisipiu, maibé sei iha kestaun kona-ba sai na’in tanba ne’e husu atu fó atensaun iha aspetu aproximasaun sosiál antes implementasaun projetu.
Órgaun kompetente presiza halo fiskalizasaun nune’e la mosu inkonsisténsia ba rezultadu survey ho implementasaun konstrusaun Estrada nune’e la afeta ba komunidade nia uma no plantasaun ne’ebé uluk la tama iha survey.
Haforsa liña koordenasaun ne’ebé mak di’ak durante implementasaun projetu husi Nasionál,