• 検索結果がありません。

Ministerio de Educación Ministra de Educación Emma Patricia Salas O Brien Viceministro de Gestión Pedagógica José Martín Vegas Torres Viceministro de

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2021

シェア "Ministerio de Educación Ministra de Educación Emma Patricia Salas O Brien Viceministro de Gestión Pedagógica José Martín Vegas Torres Viceministro de"

Copied!
104
0
0

読み込み中.... (全文を見る)

全文

(1)
(2)

WANE WIXA YONRETLU YINERU TOKANU Autores

Marco Antonio Pinedo Salazar, Elmer Piño Ríos, Maritza Álvarez Pérez, Francisco Saavedra Payahua, Isidora Sebastián Canayo, Rodolfo Sebastián Pacaya, Alberto Coquinchi Lareano, Gamaniel Del Aguila Canayo, Lenith Trigoso Climaco, Enith Urquia Sebastina, Adma Díaz Sebastián, Anita Sebastián Canayo, Cleyla Miqueas Pérez, Marcelino Gonzales Rengifo, Bethi Montes Torres, Josabeth Sebastián Lizardo, Elías Sebastián Pacaya, Diana Rengifo Sebastián, Reynaldo Aro Manchinari, Gabriel Sebastián Lizardo, Balvino Torres Cahuaza, Balvino Torres Cahuaza, Mirles Murayari Espinoza, Ananías Climaco Cushichinari, Daysi Sebastián Díaz, Teresa Sebastián Sandoval, Segundo Daniel Urquía Sebastián, Ritma Urquía Sebastián

Revisión final de estilo y contenido

Marco Antonio Pinedo Salazar, Gerardo Díaz Sebastián, Rittma Urquía Sebastián y Segundo Daniel Urquía Sebastián

Asesoría y revisión técnica

Edinson Huamancayo Curi, Karina Sullón Acosta, Mabel Mori Clement y Vidal Carbajal Solis Equipo de Desarrollo Educativo de las Lenguas - DIGEIBIR

Diseño y Diagramación

Fiorella Gálvez

Ilustraciones

Segundo Daniel Urquía Sebastián Carlos Cuadros Oriundo

Hecho el Depósito Legal en la Biblioteca Nacional del Perú: N° 2013-13358 Primera edición: impresión para validación. Lima, octubre 2013

Tiraje: 500 ejemplares ©Ministerio de Educación

Calle Del Comercio Nº 193, San Borja Lima - Perú

Teléfono: 615-5800 www.minedu.gob.pe

Impreso por: Corporación Grafica Navarrete Carretera Central 759 km. 2 Sta. Anita - Lima 43 RUC: 20347258611

Todos los derechos reservados. Prohibida la reproducción de este material por cualquier medio, total o parcialmente, sin permiso de los editores.

Impreso en el Perú.

Ministra de Educación

Emma Patricia Salas O’Brien

Viceministro de Gestión Pedagógica

José Martín Vegas Torres

Viceministro de Gestión Institucional

Fernando Bolaños Galdós

Directora General de Educación Intercultural Bilingüe y Rural

Elena Antonia Burga Cabrera

Director de Educación Intercultural y Bilingüe

Manuel Salomón Grández Fernández

Directora de Educación Rural

Rosa María Mujica Barreda

(3)

Estimada profesora y profesor:

La implementación de la política de educación intercultural bilingüe implica contar con un conjunto de herramientas normativas, políticas y pedagógicas para su adecuada concreción en las instituciones educativas que atienden a niños, niñas y adolescentes que pertenecen a un pueblo originario y hablan una lengua originaria; y que por tanto deben desarrollar una Educación Intercultural Bilingüe (EIB).

El Ministerio de Educación, a través de la Dirección General de Educación Intercultural Bilingüe y Rural - Digeibir, viene elaborando estas herramientas que ayuden a los maestros y maestras interculturales bilingües a desarrollar un trabajo de calidad en las IIEE EIB y que permitan el logro de los aprendizajes en los y las estudiantes.

En esa perspectiva, y considerando que el aspecto lingüístico es fundamental en una institución educativa EIB, se presenta en esta oportunidad el manual de escritura Wane wixa yonretlu yineru tokanu, que a partir del enfoque comunicativo textual presenta una serie de orientaciones para redactar un texto en la lengua yine: organización de ideas, uso de los principales signos de puntuación y algunos aspectos de la reflexión gramatical.

Este manual, al igual que la guía de alfabeto, permite a los y las docentes de EIB conocer más su lengua originaria, tener al alcance algunas normas de escritura consensuadas y avanzar en la construcción de un estilo escrito o estandarizado de la misma. Todo esto es necesario para desarrollar la propuesta

(4)

pedagógica de educación intercultural bilingüe y promover competencias comunicativas en la lengua originaria como lengua materna de los niños y niñas.

Este manual fue elaborado por docentes bilingües, sabias y sabios, representantes de organizaciones indígenas, especialistas de educación intercultural bilingüe, con el asesoramiento de lingüistas y educadores en talleres organizados por la Digeibir. Igualmente, se contó con la participación de hablantes de las distintas variedades dialectales, con el objetivo de reflexionar sobre la unificación de la escritura. Los textos seleccionados corresponden a temas relacionados con la cultura y la cosmovisión del pueblo Yine.

Ponemos este material a disposición de los maestros y maestras de las más de 18 000 instituciones educativas que deben desarrollar una Educación Intercultural Bilingüe de calidad.

(5)
(6)

Tyinuwakle

Twunwa sato kiruka kamrutkaluro pejnuruneko yimaklewatachine yine

kamrutanro, giglepokotkalurotkani yimaklewatikaluropa, satu gapatjeruyma kamrutkalurni. Wa gitsrukachine gepi tokanchi yimaklewlu girukotachine kamrutanru DIGEIBIR kamrutlu tye gogne pixkalutu 4, 5, 6 ga wa 7 mayo ksuru, gatalaya, gokayalin sreta, waneya wixinripa twu kiruka yimaklewatachine chinanu.

Galukalurni watye gapatjeru, tkamrutikolupa sato kiruka yimaklewatachine chinanu, wane wixa yimakletyapna yineru tokanu, wtokanpotuko

wasrukyapna mturune, yonawleyna ga wa ruynumsaleyna, wannako kamrutyapatkalo kiruka, tokanuypotukna ginshinikanna chinyawakpotuko kamrutinrona, waneklu gepiko tokanchi rumatanutkana, kosekanruna rumatkalna, mturune giynumsatachine.

Gimatkalunwu psolchijneyako gamerica sretaya, wixa nerni (arawak) pnumnunanuko gawaneruta gewiya pero chijneya, malasha Loreto, pasretga Madre de Dios mano, gokayali, gorowampa gapga yami, ga wa kosko sreta.

Psolgapgako gorowampa malasretate gixpotu yine, wane retikawaka yineru giwekle gixyawaka, rumnikakawaka, rapikakawana pagixanu,

rupashichkakawana, rumeyiwkakawana, rumukaklewakawana tokanuymana, mturune wugenenna gigkaklu wuchikawa wutrukatenni gigkakamtyawu yimakawana, shikalchi yimakawana wugenenna, pejnuruneko yine kagimalunni wale chinanu gishinikalunni , Gonini gwachine xawakni Ramón Castilla chingkatka, Wayrapokchini Gatalaya chingkatka,

wanepnute, Huao pochi, Huao Belen, Peslukmigi Bufeo Pozo, Puiyga Puija, Kaplalgapga Supawa Sepahua, Santa Elena, Miaria, Suntsa Sensa pochi, pejnuruneko wanyi pokchi, gimatkalunni walechinanu giwekachinwu ga wa

(7)

kagwakpiratkalunwu yine wixinri, yineko kosekanru gimatkalchi mturune gimatyaplu, knanwu wixa, ga wa ginaka runyana yine.

“Wkosekanru gimatkalchi gepitokanchi yimaklewlu, pejnurunekwu yimaklewatachinwu, pnumnunanuko yimaklewatyachine

(Galipatkalawuka).”

Wumatatkalu girixpokota tye yimaklewlu, wanenna yinnni

yanumashatachinenatka seyni giwa rumata yonatatkaluna wtonanu, wanekoxanna jemashatachinenatka wtokanu yigkoxnimkani wannani, tsrunepje gimatatkalu yonrena ga wa yanumlena, wanekopixka rixanna pimrinni tsruni, girixanu kajine yokwitanunenwu, seyni xawakni wkosekanutkalu wtokanu, wupgujetinitkawa wkagwapiratikolupa, gichkolunepwu

kgimatkaleruneko gimuka.

Wutsrukatenni, yimakamtwu, psoluko gimatkalchi, powrawlu, gajpoklewlu, powratnanwaklu, kshana kiglerkaka yimakamtwuna, jmermenu,

poyolmenu, kwakgogmenu, gichkomenu, galukmenu, kgapkaklemenu, kgimatgogiklemenu ga wa pimrikaka gimatkalchi.

Wanewana tsrune gimatachine gimatkalchi, yanumatyawaluna yineru tokanpotu, ga wa maklujine yanumatyatkalu gerotu koshepirne

wtonanu kajitu tokanu pikxako rixa gitakyagokletatkaluna wale chinanu galukalurni yimaklewatachine gijgiyaplu galikakpotu gimatkalchi

(8)
(9)

Tumreta

Yine gitaklewatinri papko 15

Goshyolu pirana 23

Wumtukgognenatikolu 29

Yineru kgapkakleru 34

Yine gixa nikletapyawaka 41

Saxpalu 46

Giwala pjita pirana 54

Puyo ga wa kamalu pirana 62

Pinrewlu pirana 71

Rukojirna gompatanunena 80

Purawlu 92

(10)
(11)
(12)
(13)

Yine gitaklewatinri papko

MAGALEWATATKA MAGALEW AMT ATK A GON YO SE TY EM RE AG OS TO GA KO ST O JU LIO IO JUN M AY O M AY O GO LYO SE TI EM BR E GO KTO WRE OC TUBR E NOW YEM RE NOVI EMBR E TISIEMRE DICIEMBRE GENERO FEB RERO GW EW RERO ENERO M A RSO A BR IL G A W RIR I M A RZO

(14)

Yine gitaklewatinri papko

Mayo ksuru, rutaklewatatkana pejnurumpotuko yine. Kanipreklu ksate rutaklewatatkana. Ga wa wanepnute katslusha koxa rustakna, wane rutaklona porotoji, shiji ga wa paranta, goyechnokawpotuko.

Ga wa ksatu rutakanrunina: Kakwalu, chiklaya, santira ga wa jipalu.

Wanepnute ganikaji walaputestsi goshpotu rustakatkana, kayikluna ga wa yoxikluna. Rali galgaletinitka sana, wane rutakluna jimeka, garoso, makna, jiji, payo, ganna, pochwaksuru, ga wa tsanarone pnumnu gixachro.

(15)

Yine kagwakpirtapanruni muchikawa ksuru, girixanu walenwa rupashichanruna psoluyako.

1. Tyekakni tokanchi giglepokomtachri gigkaklu yegi wkoshpakinri.

• wane • ga wa • koxa

Pyonamtanru tokanchi giglepokomtachri magamtyawaka. Ga wa wanepnute katslusha koxa rustakna.

• rutaklona porotoji, shiji

paranta.

• rutakatkaluna, jimeka, garoso, makna, jiji, payo, ganna, pochwaksuru tsanarone pnumnu gixachro.

• Niikaluru ruxixanna.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

Mturuchrata rixiniwa ksuru giwa gitaako, gi rixanu giwa kigle gipchekleru. Gi koxa tusura kashichanna.

Niikaluru koxa ruxixanna. Walani: Puyo, taya ga wa wakamomo. Watyekakni wukaletanru gitaklu.

Seyni galikaka tuplakwagatinpatka ksuru waneklu rutaakatka satumnu gitaklu, Giyagni ralixinitka gipsokakananru, gi koxa knijru ga wa kigle tseruwnalpotlu. Gaga wane rixa gitaklewletapna yine muchikawa.

(16)

2. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru.

Ga wa pimri shinikanchi pkoshpakanu, wale pyonatanu gewiya.

1. Gichko rixinripna ga wa ma yayixinitipna yine. 2.

3.

Gepomgalu:

1. ¿Kluneru kamrutna yine? 2. ¿Kluneru rutakna ksatu?

3. ¿Gi papko rixinitka wa ksuru rutaklewatatkana yine? 4. ¿Klo shimanepni wa gixixko?

5. ¿Kluneru rutakluna wa gosha sana?

6. ¿Klu chinanu giwa mturuchrata rixini ksuru rutaklewatna?

Poyagkakanru tokanchi yonga shinikanchi magamtyawaka.

1. Mayo ksuru rutaklewatna

2. : kakwalu, chiklaya, santira ga wa jipalu. 3. Rali galgaletinitka sana, rutakatkaluna,

3. Tokanchi koshpatkalurutka.

• Rutaklewatna • Kanipreklu • Katslusha

(17)

• Paranta • Shiji • Jimeka • Tuplakwagatinitka • Ksuru • Wukaleta

Tokanchi koshpakaluru gewi pyonatinitkalu shinikanchi chinyawaka. 1. Kanipreklu rutaklewatna yine.

2. 3. 4. 5.

4. Rixyawaka tye yaglu pugkakletinitkalu.

(18)
(19)

Rujganruna pimrikaka gixixkaluru, ga wa yongiwakatko. 1. Wakamomo. 2. 3. 4. 5. Getanshinikanru

Wanero sato niikaluro. Tomkalu tsotsotayni. Ga wa taji jraylo. Ga wa taji ganikajite waneylo

toygaleji.

Shikalchi

Wmukchotjerni wutakle, wmukchotjerni wutakle, wmukchkotjerni wutakle.

Ptowrunaniko wumkata, ptowrunanuko wumkata Wutakanro paranta, wutakanro

poroto, wutakanro chiclyaya wutakanro garoso.

Gashchennuru

Tsolya, tsoly, nika. Tsolyamoto tsolya nika. Tsoly koxa tsoly koxa

(20)

Wane wixa yonretanru yineru tokanu

ginaka rutako yotmokle (.) satu

shinikanchi gitskikyawaka (,) rumata

jemikolupa tokanchi.

Satu shinikanchi gitskikyawaka rutako

(,) wamepnutkoxa satkaka tokanchi

koshchepirle yegi rutaka. (Petanru

watye pixka).

“Runapna gixo yine salwatachine

pnumnunanuko gajene, rakatsrekna,

ruptetna, ransatna, rurna koyga,

gewi nyopukganatyana gita wanna

(21)
(22)

Xani goshyolu pirana wjemanu, pakatgima satu yineru gikshikamtlu goshyolu wgene gatnugapoya, wane gima kashimtyanatkalu, gipji gima ranikatkalu wa puratyapatkalu. Giyangimni wale yegi tseruwniyatka ga wa ralukpotgimatlu puratjeru. Kpixwakataa rixpotgimata.

Pagogne gimatkani wane chinatka puratjeru:

– Xani gewiko pwanatanu. Pgirukowpotutanu. Chingimamtlu.

Giyangimatka wale yineru chalugimtapatka. Makgimakta wa goshyolu gaxawripanni kapurjenatatka.

Wane gima chinanna:

– Nkanopashatanmakgi kigle gwale wixinripa.

Seyni gima wa gaxawripane gi gima rugitanruna. Wane gima chinna wanna: – Kewe gapka wkagwakanu. Chingimatanruna.

Giyangimatkani wa goshyolni kewe retapininatka rasukgimatanatka, wale gima pikamtanatka. Gi gima satona gaxawripa niikana.

Wanepnutgima rapokatka puratjeru gi gima rapyegitatkalu. Wane nikawniya gigkaklu.

Gi waponshinikanutanna katukokta mumatkone.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

Goshyolu pirana

(23)

1. Tye kakni tokanchi giglepokomtachri, gigkaklu yegi wkoshpakinri.

• Gima • Wa

• Seyni gima wa

Pyonatanru tokanchi giglepomtachri magamtyawaka.

• Wane gima kashimtyanatkalu. Gipji gima ranikatkalu wa puratyapatkalu.

• Gaxawripane gi gima rugitanruna. Wane Chinna wanna.

• Giyangimni wale yegi tseruwniyatka ralukpotgimatlu puratjeru.

Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru.

Ga wa pimri shinikanchi pkoshpakanu, wale pyonatanu gewiya. 1. Gaxawripane pixkalunepwu, kgimatgojrerunepwu.

2. 3.

Gepomgalu:

1. ¿Katu gikshiklu goshyolu wgene? 2. ¿Katu galukpotaplu goshyolu?

3. ¿Gi chinanna gaxawripane wa goshyolu? 4. ¿Klu chinanu rasukatka goshyolu?

(24)

2. Poyagkakanru tokanchi yonga shinikanchi magamtyawaka.

1. Xani goshyolu pirana wjemanu. Pakatgima satu yineru gikshikamtlu goshyolu wgene, gatnugapoya.

2. Pagogne gimatkani

3. pwanatanu. Pgirukowpotutanu. Chingimamtlu. 4. Nkanopashatanmakgi wixinripa. 3. Tokanchi koshpakalurutka. • Yineru • Goshyolu • Gaxawripa • Gipji • Tseruwniyatka • Kewe • Chalugata

Tokanchi koshpakaluru gewi pyonatinitkalu shinikanchi chinyawaka.

1. Goshyolu rukshika satu yineru. 2. 3. 4. 5. 6. 7.

(25)

4. Rixyawaka tye yaglu pugkakletinitkalu.

(26)

Wane wixa yonretanru yineru tokanu

ginaka rutako yotmokle (.) satu

shinikanchi gitskikyawaka (,) rumata

jemikolupa tokanchi.

Gepirutu shinikanchi pixkakaklu

gitskikyawaka rutako (;) rumatikolupa wane

koxa ruxini tokanchi rumatjemka. (Petanru

watye pixka).

“Romkagitanu ginapuklu; tujra ginapu

pixka rixjetkotanu”.

(27)

Wumtukgognenatikolu pirana

Xani wugkakletanru muchikawpotu wonnega pirana. Ga wa xani potunanukotka. Muchikawni wa Gorowampagni powra galnitkani. Wale girpachinnitkani yinni. Wane kajwenatna, kowchogatna, shimagatna, chalugatna ga wa psolpotuko gonu gajeru powralni.

Seyni wa rapokanatinitkana, tsru kamrurchi ganikachine (empresas transnacionales) pachijne gajene. Wa gitokchiji katgalo gijgachine; wanna tkanwa puchot gatyanatkawu. Gaga waneklu satumni yayixlu gipgujewnamtakta. Muchikawa metjenatkotu.

(28)

Waneklutka tupshekga yegintinnatkawu katgalo pga yowumaksu yapgatachro. Psolpotunanniko gonni tpuchota. Waneklu gixo shimanni gipnana: tsro shimanni ga wa mturpotunanukni wannanitkani: wakawni, charawni, suyni, gamjirni, kapiripni, kayonalni ga wa pinrokakni.

Giyagotkani wa yinnitka yinuwaka yayixletanatkana: chingopnawatanna, raplimtanna, tserugatanna, pirnewatanna, chaynewatanna, rupwalokanna, ga wa mturunni giwa tseruwnashatanatkana. Ga wa gishpamtachinni mturunni, pnumnu rixanatkana; wanenna mastsinni, gixo jixinna.

Gaga wane rixkakanatkana.

Gonu minje yine. Maleshni giweklu.

(29)

1. Tyekakni tokanchi giglepokomtachri, gigkaklu yegi wkoshpakinri.

• seyni • wa • ga wa

Pyonatanru tokanchi giglepokomtachri magamtyawaka.

• Xani wugkakletanru muchikawpotu wonnega pirana. Ga wa xani potunanukotka. • rapokanatinitkana, tsru kamrurchi ganikachine. • gishpamtachinni mturunni, pnumni rixanatkana; wanenna mastsinni, gixo jixinna.

2. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru.

Ga wa pimri shinikancnhi wale pyonatanu gewiya.

1. Wutsrukatenni kagwakpirtapanruni gonu. 2.

3.

Gepomgalu:

1. ¿Katni wa puchotgatanru wa wugapgalni?

2. ¿Klu yayixlu reneklewata?

3. ¿Klu chinanu rupnanna shimanni?

4. ¿Klu chinanu giwa ponikotkalo shima?

(30)

5. ¿Gi rixpoko gwaltapna muchikawa yinni ma puchotgatkonuwa gonu?

Poyagkakanru tokanchi yonga shinikanchi magamtyawaka.

1. Xani wugkakletanru muchikawpotu wonnega pirana.

xani potunanukotka.

2. wa rapokanatinitkana, tsru kamrurchi ganikachine

(empresas transnacionales) pachijne gajene.

3. gishpamtachinnitka mturunni, pnumnu rixanatkana;

wanenna mastsinni, gixo jixinna.

3. Tokanchi koshpakaluru.

1. Powralu: Muchikawa yine powralu gonu girpachinni.

2. Kowchogatna 3. Chalugatna 4. Tsru

5. Yayixlu

Tokanchi koshpakaluru gewi pyonatinitkalu shinikanchi chinyawaka.

1. Muchikawa yine powralu gonu girpachinni.

2. 3. 4. 5.

(31)

Kapchogalu giylatanro shimni.

Getanshinukanru

Gitni wa pejnuruneko giwekaka; yine nikchine kashegirune ga wa Shimane.

¿Klunerno?

(32)

Yineru kgapkakleru

Muchikawa Yine. Wane rixa pini wgenretapnina.

Wa jeji mture gishpakini, matureyakawako pinitkalurni kshana sureyma, katjetka. Ga wa tsruyaka rixinitka. Ruru yinuwaka yimakletanutkalu, kashrewle. Ga wa rali yopgoletinitkalu ruru. Yinuwaka kamruretatkalu kashre. Satumnunanuko gapi kamruta. Tsru nikchi chinanu,

Kamejirune chinanu, ga wa kamyolune gapi koxa

kamrutatka. Rumkata giyolikletinripatka.

(33)

Muchinangapka rugkanrupni Kina ga wa Jema. Retyapatkalu kshana gixkotyatkalu. Wa muchinanu kayinre giwa niikgapkatanru. Nikachingapkapni wa

tsrune. Seyni galikaka gananuwnachro giwa niika

kinretanru. Girixanu wale gimkata gimtukletanatkalu, giwa kwajgojimnumpatkalu

tmushotannatkalu.

Kwajgojiru rixinri yineru.

(34)

1. Tyekakni tokanchi giglepokomtachri, gigkaklu yegi wkoshpakinri. • Ga wa • Giwa • Seyni • Wa • Wane

Pyonatanru tokanchi giglepokotachri magamtyawaka.

1. Muchikawa yine wane rixa pini wgenretapnina.

2. Nilkachinpakni tsrune galikaka gananuwnachro

niika kinretanru.

3. ruru yinuwaka yimakletlu kashri.

4. Rugkagapkatlu, kina jema.

2. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru. Ga wa pimri shinikanchi pkoshpakanu, wale pyonatanu gewiya.

1. Jeji pinitikolu kgapkakle rixinripa. 2.

3.

Gepomgalu:

1. ¿Klu chinanrege kshana katluna wa mturu?

2. ¿Katu yopgotlu?

3. ¿Giklu ruyolikatka?

(35)

Poyagkakanru tokanchi yonga shinikanchi magamtyawaka. 1. Kshana wa mturu. 2. yimaklu ruru. 3. Muchinangapka rugkalu ga wa 3. Tokanchi koshpakalurutka. 1. Muchikawni 2. Pinitkalurni 3. Yimaklewlu 4. Yopgolu 5. Giyoliklu

Tokanchi koshpakaluru gewi pyonatinitkalu shinikanchi chinyawaka.

1. Muchikawni kshana katapka mturu. 2.

3. 4. 5.

(36)

Tye kshana Kawkalurni, kgapkakle rixinripna jejine.

(37)
(38)

Wane wixa yonretanru yineru tokanu

ginaka rutako yotmokle (.) satu

shinikanchi gitskikyawaka (,) rumata

jemikolupa tokanchi.

Satkaka shinikanchi nikawniyawaka

rutako yotmokle (.) wanepnute romkagita

satu shinikanchi walenanukmakni.

(Petanru watye pixka).

“Yechikaga runanna monolene,

nyegwaklo ga wa nepuro.

Tpogimewatatka tenyapacho, gewi

(39)

Yine gixa nikletapyawaka

Muchikawni yine. Rapikakapna nikchigitu, ga wa shima rawapini satu Jeji giyolikachri. Suxone giwlata, pnumnu gixachri giwlalu kamrutna. Ralixinitkana wa gapiklewatachro kagituru. Tyinuwaka chanixletatnaka nikinripatkana.

(40)

Yine gixpoko nikletapyawaka muchikawa.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

1. Tyekakni tokanchi giglepokomtachri, gigkaklu yegi wkoshpakinri.

• Ga wa • Ga

• Wane

Satkaka ganikamtatkalu ruwlatanruna. Pnumnu gixachri nikchi nikanrupna. Paptogiko rawna jejine, paptogi suxone. Wane rixa nikletapnina muchikawni. Ga wa xanitka maleshatkalu tye pixkalutu gimnikaklu.

(41)

Pyonatanru tokanchi giglepokotachri magamtyawaka.

1. Muchikawni yine rapikakapna nikchigitu Shima rawapini.

2. Suxone giwlata pnumnu gixachri giwlalu kamrutna. Ralixinitkana gapiklewatachro kagituru. Tyinuwaka chanixletatnaka

nikinripatkana.

3. Xanitka maleshatkalu pixkalutu gimnikaklu.

2. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru. Ga wa pimri shinikanchi pkoshpakanu wale pyonatanu gewiya.

1. Wumatyaplu muchikawni rumnikakjenatinrina. 2.

3.

Gepomgalu:

1. ¿Klu chinanu wane rixa nikletapna? 2. ¿Kluneru gitu rapikakapna? 3. ¿Katu chanixlewata?

Poyagkakanru tokanchi yonga shinikanchi magamtyawaka.

1. Muchikawni yine. Rapikakapna ga wa

2. Satkaka ganikamtatkalu Pnumnu nikchi nikanrupna.

(42)

3. Tokanchi koshpakalurutka. 1. Nikchigitu 2. Giyolikachri 3. Kamrutna 4. Ruwlatanruna 5. Gimnikaklu

Tokanchi koshpakaluru, gewi pyonatinitkalu shinikanchi chinyawaka.

1. Rapikakapna nikchigitu ga wa shima. 2.

3. 4. 5.

4. Rixyawaka yaglu pugkakletinitkalu.

(43)
(44)

Saxpalu

Ksaxpakleronni suxone yine. Seyni xanitka giwa pejnuruneko kamrutatkalu saxpalu. Suxone jmereronepje kamrutatkalu wa tye pixkalutu saxpalu.

Kamrutluna tsapa, shechi, mkachrinama, gitnuprechi ga wa koshma. Tye pejnunanuka kamrutna suxone yine.

(45)

1. Tyekakni tokanchi giglepokomtachri, gigkaklu yegi wkoshpakinri.

• Ga wa • Giwa

Pyonatanru tokanchi giglepokotachri magamtyawaka.

1. Saxpalu kamrutikolu ga wa yonatikolu. 2. Ksaxpakleronni suxo yine. Seyni xanitka pejnuroneko kamrutatkalu saxpalu.

3. Xani gwashlutka pejnuroneko kamrutatkalu.

4. Gitjiprechi mkachrimana.

5. Galnachine mane yonga yosrolotachine mane yonga.

Rumatikolu suxone kamrujetanru muchikawni. Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

Rali saxpaletinitkaluna yinuwaka yonretatkaluna. Nikchine mane yonga yimna, galnachine mane yonga ga wa yosrolotachine yonga koxa yimna.

Xani gwashlutka giwa pejnuroneko suxone kamrutatkalu. Tyenwa suxone jmereronepje kamrutanrutka.

(46)

2. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru. Ga wa pimri Shinikanchi pkoshpakanu, wale pyonatanu gewiya.

1. Kamlewakleronni suxone yine. 2.

3.

Gepomgalu:

1. ¿Kluneru kamrutna suxone? 2. ¿Klu yonga yimna? 3. ¿Katu chinanu kamrutluna saxpalu?

Poyagkakanru tokanchi yonga, shinikanchi magamtyawaka.

1. Ksaxpakleronni suxone

2. pejnuroneko kamrutatkalu saxpalu.

3. Xani gwashlutka kamrutatkalu.

4. Tyenwa suxone 3. Tokanchi koshpakalurutka. • Suxone • Tsapa • Shechi • Koshma • Mkachrinama • Gitnuprechi

(47)

Tyenwa suxone yinerone gitakanru.

Tokanchi gapatjetkaluru pyonatinitkalu paluka chinretyawaka.

1. Suxone kamrutlu, shechi, tsapa, gitnuprechi ga wa koshma. 2.

3. 4. 5.

(48)
(49)

Wane wixa yonretanru yineru

tokanu ginaka rutako yotmokle

(.) satu shinikanchi gitskikyawaka

(,) rumata jemikolupa tokanchi.

Yinuwakyawaka shinikanchi rutako

tsru yonga. (Petanru watye pixka).

“Gitsrukachi towuwatatka

powratikolupa pokchi”.

(50)
(51)
(52)
(53)

Muchikawgima suntsa gawakanwate rawapa satu tsru, Giwala gima giwakatletachrini, walenitkani satu kgimatkalerni shimaneko puratachrigimni gitokgako yapachrini, giyangimni nachi rixjetinna rushinikjetnirina yine, seyni gima gipayowiknu yegimananniri gichkoshpurgataa rixyengimatni yopjewakle, giyangimni yine galuka yayegletinniri muchinanu gima ruynumsa gimatanruna.

Giyangimni rugitinitkana waleko tomganutkana waneklu gima rutukashpurgamtatka, kmayegixgataa rixgimatatka gonu, ga wa yayegimatatkaluna, pagixanu koxgima rumlukamtatkaluna, ganunro gima gitagatatkana koya salwatachine wane gima repomginitkana wale ¿klumkalge galukni nomolene chingimatatkana? Rugi gimatluna shimamkala walukni chinatkana, ¿wale gima gigitinitkana gowu wakanu gyanutka chingimatatkana?

Gimjikachinpotuko wakanu yatka totu giwala gima rujmikamtatka shichponga gima mtatka gonu, wanga sretgimako tyanatka shimanni, patlunni, kapiripanni, gamjirunni, satonu nangimniko, wala gima rapatjetatkana yine, rolotewatatkana, wale chinanu giwala pjita chigkatka xani gognenanu.

Wane wixa yonretanru kluner piranakokta.

1. Yimaklewatachri chinanu, wane wixa yonretanru kluner piranakokta petamtanru

watye chinyawaka.

2. Muchinanu satu shinikanchi pyanshinikanutanu kluneru pyonatanu ga wa wane

putakamtanru tokanchi giglepokotachri satkaka shinikanchi chinyawakpotuko, wanetnute yonatkoklunupa gipirana putakyagokamtanru yotmokle rumata jemikolupa pyonpirana tanrupa waka pugkakletpiranatanru.

3. Xani putakyagokanru Giwala pjita pirana.

4. Puynumsatanu tnaklu giwala pjita pirana, pumatjeminpatklu ga wa pkoshpakanutkalu satu shinikanchi raluka chinretyawaka ga wa pyonatanutkalu xani pixka.

(54)

1. Yonatkaluru gimatjemikolu.

Myapretu gepomlu.

• ¿Klugiwaknitkani gipjita gwajenatachri?

• ¿Kluneru chinanu salwayenjenatluna?

Gimatjemkaluru gepomlu.

• ¿Klumka giknoganna wa yine ma ruynumatkaluna?

Kgimatkalerune wixinripa gawa

kshinikanurunepwu.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

5. Waneru satu yineru gimatachri gonu gimatpiranatachri ga wa Shimane puratachri

wale giwakni giwala, kyowikyegirni seyni pumugka klewgapkatinri totu giwala waleko tomganutkayi waneklu rutuka shpurgamtatka gonu, ga wa renekanutkayi shinane kiglero pumnu gixachro wala nikanutkana ga wa rolotanutkalona.

6. Xani wane pixa yonretanutnaklu pixa mturuneyma papirana rumatanruna

mturune jiglokachine.

(55)

---• ¿Gimka rixpokotanna walemwaknu?

Yanshinikanru gepomlu.

• ¿Xanikmaka walepyi gimka pixpokotanu?

• ¿Gige pugleretlu wale gwajenatyawaka?

2. Poyagkakanru magamtachri shinikanchi.

Pyonatanru tokanchi magatanchri. Rixyawaka gigkaklu.

• Rawapni satu tsruni, giwala gima

giwakatletachrini.

• Ganunro gima yoptotatkana

• Shichpongamtatka gonu, wanga sretgimako

3. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru. Ga wa pimri shinikancnhi wale pyonatanu gewiya.

1. Shima niikachinpotni yine. 2.

3.

4. Magamtyawaka gigkaklu pogkakanu.

• Muchikawgima suntsa ga wa kanwaka. Rawapni satu tsruni, giwala gima giwakatletachrini. Giyangimni

Seyni gima gipa yowiknu yegi Gichkoshpurgataa rixyegimata.

• Giyangimni rujmikgatanutka walepatka.

wanga, sretgimako ya shichpongaleta. Giyangimni rogo solji tuprigyanatka shimanni: patlunni, kapiripanni, gamjirunni, .

(56)

G

Y

S

5. Gewi gwachri yaglu swajkaka, ptsepotanu, wanyi yaglu gewi Gwachine giwaka.

(57)

6. Pyonatanru klu kigleru petyalu satkaka watye yagluchi.

¿Katnitkani giwala giwakatletachrini?

(58)

¿Klu kigleylo shima?

(59)

7. Pepomganna tsrune pujganru watye pirana ga wa pyonatanru.

(60)

Puyo ga wa kamalu pirana

Wane gima rixa kamalu. Kamru sagyetgimata. Ga wa puyo gima gepomsatlu. – Kamalu gichinamtna gewi yapamtachine.

– Jiro puknoka jiwejeremtanu chinamtna. – Gowa. –chingimata wa puyo.

Rama gepomsatko gimatatka wa kamalu. Rumtuwna gimatatka, rogo tslagamtagimatatkalo. Tumtuwna gimatatka wa puyo.

– Gowa. –Chingimamta.

Tya gimatatka. Giyanginni wa kamalu wataksupna yatka. Penute gima

rushpakamtyatka. Wane gimamka tyojro nshinatnitka wa puyni. Tyoglotyaplu ga wa rasukatka.

(61)

Puxrikinri yineru muglenshinikanutu.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka. Wane wixa yonretanru kluner piranakokta.

1. Yimaklewatachri chinanu, wane wixa yonretanru kluner piranakokta petamtanru

watye chinyawaka.

2. Muchinanu satu shinikanchi pyanshinikanutanu kluneru pyonatanu ga wa wane

putakamtanru tokanchi giglepokotachri satkaka shinikanchi chinyawakpotuko, wanetnute yonatkoklunupa gipirana putakyagokamtanru yotmokle rumata jemikolupa pyonpirana tanrupa waka pugkakletpiranatanru.

3. Xani putakyagokanru “Puyo ga wa kamalu pirana”.

4. Puynumsatanu tnaklu “Puyo ga wa kamalu pirana”, pumatjeminpatkalu ga wa

pkoshpakanutkalu satu shinikanchi raluka chinretyawaka ga wa pyonatanutkalu xani pixka.

5. Pakatgima wane rixa kamalu kamru sagjetgimanata, ga wa puyo gima

wane gapoka geponsaletyalu wane gima china, kamalu gichinamtnage gewi yapamtachine, gaa wane chinamtna, jiro puknoka jiwejeremtanu chinamtna, gowa chingimata wa puyo, wane gima rugityawalo, rayokgimatatkalo rotslagamtagimatatkalo, wane gima rasukyatka wata ksu gima jiglokamtatka penutgima rushpakamtyatka, wane gimamka tyojronatnitka puyni tyoglotyapatkalu.

6. Xani wane pixa yonretanutnaklu pixa mturuneyma papirana rumatanruna

mturune jiglokachine.

(62)

---1. Yonatkaluru gimatjemikolu.

Myapretu gepomgalu.

• ¿Knagiwakani wane gwachine?

• ¿Klu kamrunata kamalu?

Gimatjemkaluru gepomgalu.

• ¿Klumka giknoganru wa kamalu ma rasuka?

• Ma tkojwakamkalu kamalu wa puyo ¿klumka giknoganu?

Yanshikanru gepomgalu.

• Kamalu pmakyi ¿gimka pixpoko gasukletanu?

• ¿Kluneru pyanshinikanuta wa yokwityawakanro kamalu wa puyni?

2. Poyagkakanru magamtachri shinikanchi.

Pyonatanru tokanchi magatanchri. Rixyawaka gigkaklu.

• Ga wa puyo gima

(63)

• Giyanginni wa kamalu Penute gima rushpakamtyatka.

3. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru. Ga wa pimri shinikancnhi wale pyonatanu gewiya.

1. Gimka puyo jigekanu wa kamalu. 2.

3.

4. Magamtyawaka gigkaklu poyagkakanu.

1. Wane gima rixa kamalu. ga wa puyo

gima gepomsatlu.

• Kamalu yapamtachine.

• Jiro puknoka chinamtna.

• Gowa. – wa puyo.

2. Tya gimatatka. wataksupna yatka. Penute

gima wane

(64)

K

W

P

S

5. Gewi gwachri yaglu swajkaka, ptsepotanu, wanyi yaglu gewi gwachine giwaka.

(65)

6. Pyonatanru klu kigleru petyalu satkaka watye yagluchi.

¿Klu chinanu wniklu?

(66)

¿Girixa kyowiklo puyo?

(67)

7. Pepomganna tsrune pujganru watye pirana ga wa pyonatanru.

8. Klu kigleru yimakyi tye pirana pugkakletanru ga wa Pyonatanru.

(68)

Chkotu shikaletna

// Girixge wa chkotu//bis gimolenni gisanate

sputako yapa wamonnumtatka soo, soo, soo, chinananumta girixanu, ralukanro gamtakanatkalu// Tskawri gimalwutikolu //Tskawri tsatpawajiji nopragognenanupyi pshimaganatyawaka nukshikamtinrirayi

tskawri tskawri nopra gogne nanupyi

pshimaganatkya waka nukshikamtinrirayi//

(69)

Wane wixa yonretanru yineru tokanu

ginaka rutako yotmokle (.) satu

shinikanchi gitskikyawaka (,) rumata

jemikolupa tokanchi.

Nikawniyawaka satu shinikanchi

yotmokle yegi romkagitini, rutako

tsru yonga yinuwakikolupa satu

shinikanchipatnaka. (Petanru watye

pixka).

“Rupninnatka natjirni nunro

girni, waneklu tunakta nunrotsro

twapatkawu. Tsrune meyiwata

wupokchiya”.

(70)

Pinrewlu pirana

(71)

Tsrune gimatachinepje pinrewatinroni. Gi koxa gerotga turika. Tpinitlu yineru gipwalokachri ga wa suxo gigragalewatachro koxa kigleylo.

Wanero gepi pixkaloto jipalo: tseysurero walanwa kamakalo ga wa tsrosurero walanwa pinrewata.

(72)

Tusekgakaaka. Ga wa satu simana tkapnatka wane tixa kamrutkota.

Tsomi giylatachroni ga wa gigragalewatachro suxo pinitachroni.

Gi koxa tsruga turika,

goyechnokawa, tumananu, kayi, turka jipalo kshi.

(73)

Katjiwakalni wa gagmuna ga wa kpinrewaklerni yine gimatkale.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

Wane wixa yonretanru kluner piranakokta.

1. Yimaklewatachri chinanu, wane wixa yonretanru kluner piranakokta petamtanru

watye chinyawaka.

2. Muchinanu satu shinikanchi pyanshinikanutanu kluneru pyonatanu ga wa wane

putakamtanru tokanchi giglepokotachri satkaka shinikanchi chinyawakpotuko, wanetnute yonatkoklunupa gipirana putakyagokamtanru yotmokle rumata jemikolupa pyonpirana tanrupa waka pugkakletpiranatanru.

3. Xani putakyagokanru Pinrewlu Pirana.

4. Puynumsatanu tnaklu Pinrewlu Pirana, pumatjeminpatkalu ga wa pkoshpakanutkalu

satu shinikanchi raluka chinretyawaka ga wa pyonatanutkalu xani pixka.

5. Jipalo walani sato gagmuna pnumnu gixachri yayixlu pinitachro, gipwalokachri,

ga wa tsomine pnumnu gixachri koxa tuylata, wumane gimtukachri, ga wa suxo gigragalewatachro koxa kigleylo.

Wanero gepi pixkaloto Jipalo tseysurero walanwa kamakalo, ga wa tsrosurero walanwa pinrewata, tsrune gimatachine pinrewatinroni, gi koxa gerotga turika, tusekakgatka satu simana chiji tkapnatka wane tixa kamrutkota.

6. Xani wane pixa yonretanutnaklu pixa mturuneyma papirana rumatanruna

mturune jiglokachine.

(74)

---1. Yonatkaluru gimatjemikolu.

Myapretu gepomlu.

• ¿Klu pirana wugkakleta?

• ¿Klu kigleylo jipalo?

• ¿Gi pixkalutu yayixlu tpinita jipalo?

Gimatjemkaluru gepomlu.

• ¿Gige katjiwaklo jipalo?

• ¿Gi papko tkoshpakakshitka?

Yanshinikanru gepomlu.

• ¿Gimka pixpokotanu pixa, pyayixa moletini?

(75)

2. Poyagkakanru magamtachri shinikanchi.

• Jipalo, walani sato gagmuna yayixlu pinitachro.

• Tpinitlu ga wa suxo gigragalewatachro koxa kigleylo.

• Tsomi giylatachroni ga wa gigragalewatachro.

3. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru, ga wa pimri shinikancnhi Wale pyonatanu gewiya.

1. Yine pinrepotni wa jipalo kshi. 2.

3.

4. Magamtyawaka gigkaklu poyagkakanu.

• Jipalo, walani pnumnu gixachri yayixlu pinitachro. • Tpinitlu yineru gipwalokachri ga wa suxo gigragalewatachro

• Wanero gepi pixkaloto jipalo: kamakalo ga wa tsrosurero walanwa pinrewata.

• Gi , tusekgakaaka. Ga wa

tkapnatka wane tixa kamrutkota. Tsomi ga wa

(76)

5. Gewi gwachri yaglu swajkaka, ptsepotanu, wanyi yaglu, gewi gwachine giwaka.

J

S

T

Y

(77)
(78)

7. Pepomganna tsrune pujganru watye pirana ga wa pyonatanru.

8. Klu kigleru yimakyi tye pirana punkakletanru ga wa Pyonatanru.

(79)

Rukojirna gompatanunena

Gosha gima yapa satu gikojirchi. Wane gima retapyalo popnijiro.

Satokinitka gepi paliklene yenewjenatachine rukshikamta. Wanna gima wane chinru: – !Kokoo¡, kayatgitni wnika.

(80)

Rumtuwna gimatatka.

– Gitkoxa getlo popnijiro wala nnikapanu. –Chingimata. – Gayiri kokoo. Wixkoxa wane yanu. –Chingimatna mturone. – Gike gewiko gwanatanu.

Chingimatanna. Koshcheka gepchitgimamtatka. Wane gima mturune gomkagimtatkalu, satkajrugimatmakna.

Rapokinitka ratskotatka ga wa repchigimanatatkalo. Wane gima nikanatyatka. Wane pnutgima rapokatkana mturone.

(81)

Ranjigimatluna:

– !Kokoo¡ psojinapwu.

Gi gima renekgapkatanna, seyni gima tsunakanro renekanna. – Gi pochwalo koko. –chingimatna.

Wane gima rujrukyatka ratskokakgimatanatkana. Gannatanroni wane

gnikgognenatinitka. Chingimatanatkana. Rushyayengimamtanatkana wa mturunni. Wane gima yiyatka. Tepomgagimatlu yegwaklo.

– ¿Gige petanna paliklenni? –chingimatlu. – Ginixanna gita. –chingimata.

Gixo gogne giknoginitka. Girchingimnimka gijgalewatnitka wugenenna. Gigima rukshikgapkatkanna. Wanepnutgima rukshikanatkana, giwa yinenatkani. Getunero rixnanatkawana. Wane gima china sapletanatkana: ¡geee, geee, geee!,

(82)

“kagwakpiratkalunni ga wa gipashichkalunni molchine”.

Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka. Wane wixa yonretanru kluner piranakokta.

1. Yimaklewatachri chinanu, wane wixa yonretanru kluner piranakokta petamtanru

watye chinyawaka.

2. Muchinanu satu shinikanchi pyanshinikanutanu kluneru pyonatanu ga wa wane

putakamtanru tokanchi giglepokotachri satkaka shinikanchi chinyawakpotuko, wanetnute yonatkoklunupa gipirana putakyagokamtanru yotmokle rumata jemikolupa pyonpirana tanrupa waka pugkakletpiranatanru.

3. Xani putakyagokanru Rukojirna Gompatanunena Pirana.

4. Puynumsatanu tnaklu Rukojirna Gompatanunena Pirana, pumatjeminpatkalu ga

wa pkoshpakanutkalu satu shinikanchi raluka chinretyawaka gawa pyonatanutkalu xani pixka.

5. Pakatgima satu giyolikachri gikojirchi gosha getapyalo popnijiro ga wa

satokingimatka rukshikamtna paliklerone yenewjenatachine, wane gima chinruna koko kayatgitni wnika, wale gima gigita kluchinanu giwa gimlukanno.

Gitkoxa getlo popnijiro, wala nnikapanu, gapakapwu chingimatna, gewipakgi chingimata, rumtuwna gimata.

Gepchima gima koshchekamta wane yatka, wane gajxigima rapokna mturone ranjigimatmakkluna gi gima renekanna tsujetanro gima renekanna, wanepnutgima rujrukatka wale, wanna gimni ratskokakatka wane gima rushya yegimtyanatkana, wane gnikgognenatini chingimamtanna.

Tepomgagimatmaklu gige petanna paliklenni gi nixanna gita chingimata wale. Gixo gogne gimatkani rujganiknimkatkana seyni giwa yine natkani getunero

tanatkana, girumkata kashichkotanatkana.

6. Xani wane pixa yonretanutnaklu pixa mturuneyma papirana rumatanruna

mturune jiglokachine.

(83)

---1. Yonatkaluru gimatjemikolu.

Myapretu gepomgalu.

• ¿Klu kamrunatna mturune? • ¿Gi chinruna rukojirna?

Gimatjemkaluru gepomgalu.

• ¿Gimka pchinanna pixa mturune? • ¿Gi rixpokotna mturune ranikoklunna?

Yanshikanru gepomgalu.

• ¿Kiglerge kamruta rukojirna? ¿klu chinanu?

• ¿Wanna mturune pixka paluka gixleta? ¿klu chinanu?

2. Poyagkakanru magamtachri shinikanchi.

Pyonatanru tokanchi magatanchri. Rixyawaka gigkaklu.

• Gosha gima yapa satu gikojirchi. Wane gima

• Rapokinitka repchigimanatatkalo.

(84)

3. Pumatjemanru shinikanchi yonatkaluru, ga wa pimri shinikanchi wale pyonatanu gewiya.

1. Mturune ga wa mturone giwa pajxigimnu romkagishatanna, gimatkalunepje yineru gomkagitka.

2. 3.

4. Magamtyawaka gigkaklu pogkakanu.

• Gosha gima yapa satu gikojirchi. Wane popnijiro. Satokinitka gepi paliklene rukshikamta. Wanna gima wane chinru.

• Wane ratskokakgimatanatkana. Gannatanroni wane gnikgognenatinitka. Chingimatanatkana. Rushyayengimamtanatkana

• Wane sapletanatkana: !geee, geee, geee¡, Gigima rumkata kashichkotanatkana xani gognenanutka.

(85)

G

K

G

W

(86)

6. Pyonatanru klu kigleru petyalu satkaka watye yagluchi.

(87)
(88)

7. Pepomganna tsrune pujganru watye pirana ga wa pyonatanru.

(89)

Wane wixa yonretanru yineru

tokanu ginaka rutako yotmokle (.)

satu shinikanchi gitskikyawaka (,)

rumata jemikolupa tokanchi.

Gepomgalu yegi koxa yinuwakiko

tsru yonga. (Petanru watye pixka).

(90)
(91)
(92)

Purawlu

Muchikawako kpurawaklerni yineru.

Xani gognenanu. Kapralni yineru giwa magaprata gipji rawyawaka.

Satumnu puratachrini yineru: gaxawripane, gopshine, ga wa Gosha gwachine kamejirune. Ga wa chiji yapachine: Giyeka, totumta, polero, plejnako, tsunruji ga wa gixixiche, Kayatu, Kapshi, chkotu, Kina mchira ga wa pimrikaka. Wannanwa puratapna muchikawa.

Rumata purawtapna, giwa kamakatkana. Yayixinna pinitkana. Wale chinanu kpixowakpotna. Knijitu rixinna gaxawripane, rutakgognenatna. Rugnataakana.

Yineru koxa rusanatewatini shiji rutaaka roglutyapna giprane. Garoso koxa roglutna ga wa trikoji koxa roglutna. Ga wa jimeka gitsrekaluru.

Ga wa poyagkaka walaputetini wa yineru, gipraneko ruylatna niikanrupna meyiwakopshinna.

(93)

Muchikawako kpurawaklerni yineru. Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka. Wane wixa yonretanru kluner piranakokta.

1. Yimaklewatachri chinanu, wane wixa yonretanru kluner piranakokta petamtanru

watye chinyawaka.

2. Muchinanu satu shinikanchi pyanshinikanutanu kluneru pyonatanu ga wa wane

putakamtanru tokanchi giglepokotachri satkaka shinikanchi chinyawakpotuko, wanetnute yonatkoklunupa gipirana putakyagokamtanru yotmokle rumata jemikolupa pyonpirana tanrupa waka pugkakletpiranatanru.

3. Xani putakyagokanru Purawlu Pirana.

4. Puynumsatanu tnaklu Purawlu Pirana, pumatjeminpatkalu ga wa pkoshpakanutkalu

satu shinikanchi raluka chinretyawaka rumatjemikolupa tokanchi gitspaltale, xani pixka.

5. Purawlu piranyegi pkoshpakinri shinikanchi galuka chinretyawaka.

Xani gognenanu kapralni yineru. O.D V S

6. Xani wane pixa yonretanutnaklu pixa mturuneyma Purawlu Pirana.

(94)

---1. Koshpakikolu tokanchi wane gixlu. • Kpurawaklerni • Kapralni • Rawyawaka • Yapachine • Purtapna

2. Rumatgetikolu satkaka tokanchi gitspaltale.

Polero tuwlata nato. o v s

Gewi yonatkaluru shinikanchi. Gimatgetanru satkaka gitspaltale ga wa gimaxikotamtanru. Girni wa: wane gixlu (verbo), pagixanu (objeto) ga wa wchinanru (sujeto) giwaka.

1. Kina rugka papa.

2. Jimeka niika mrixi.

3. Tsunruji purata koko.

4. Gitokopna rawa kayatu.

3. Poyagkakanru magamtachri yonga. Gewi yonatikaluru waleni; wa wane gixlu.

Watye tokanchi tnika satupje chinanni, ga wa waleni gixolune, waneko pixka rixa mapa chininri tokanchi , gixolunni.

1. Shiji gaxawripa.

2. Tonaji gopshine.

(95)

4. Pujganru pimri tokanchi purawlu pirana galuka chinreta wanepnute Pyonatanru raluka chinretyawaka. (Petanu watye pixka).

1. Mpurawata: Gita purawata, wane raluka chinreta.

2. :

3. :

4. :

5. :

6. :

5. Pujganru purawlu pirana giwixpoko purawletna yine, katu gislagyana ginaka wutakna wuprane, rutakinitkana giwixpo shaletna tkapotinitka kluneru wshaletna ma kajepa tixinripa, rupweretinitkana giwixpokotna, giwa gaxawripanepje klukokta wpuratini wale pirana pyonatanu.

(96)

Yine giwekle

Yinuwaka pokowletinitkana yine. Wale walapni, satu waragka mturujpacha gepkoxamkojmole gepi (1942).

Gorowampa skitga yinuwaka pokowletna. Kagli gapga chinikowaka (Cerro Azul). Wanepnute, Wayra gapga chinikowaka rawapnina.

Wanna Payrine gapokinitka. Waneklu yinuwaka wayegretletkotanatkana. Wale chinanu pnuko yatkana. Wawo skitga chinikowaka (Nuevo Belen). Pokowanatnitkana.

(97)

Wale walapni (1945) rapokatkana klatalune Goyakalu tokanu ganikachinetka. Pnumnu gixachri galixlewlu. Walenwa: galwentista, Katolico, gewangelikone.

Wale chinanu Gorowampa gapga, pokowanatatkana: Gonini, Wawo, Santa Clara, Nuevo Belen, Pokani, Peslukmigi, Puija, Supahua, Miyariya, Suntsa ga wa Pagoya.

Gerotu giwekle (2013).

Wkashrijewna giweklenanumta. Seyni giwa wamtaklu wtokanu. Muchikawa wixa giwekletapyawaka. Ga wa xani tye gogne gwashlu, wumatatkalu kajine gimatkale. Yonawlu koseklu ga wa pogirewlu giynumsalu.

Wanepnute yonawapi gishpakachro walani (Komputadora, Ginternet ga wa pimrikaka).

Wane wixa giwekletatka tye gogne gwashlutka. Wumatatkalu gerotu gimatkalchi (gerotu gimatkalewlu). Wane wixa gomkagi gimatkalewletanu. Wutsrukatenni chinyawaka.

Wane wixa yonretanru kluner piranakokta.

1. Yimaklewatachri chinanu, wane wixa yonretanru kluner piranakokta petamtanru

watye chinyawaka.

2. Muchinanu satu shinikanchi pyanshinikanutanu kluneru pyonatanu ga wa wane

putakamtanru tokanchi giglepokotachri satkaka shinikanchi chinyawakpotuko, wanetnute yonatkoklunupa gipirana putakyagokamtanru yotmokle rumata jemikolupa pyonpirana tanrupa waka pugkakletpiranatanru.

3. Xani putakyagokanru Yine Giwekle Pirana.

4. Puynumsatanu tnaklu Yine Giwekle Pirana, pumatjeminpatkalu ga wa

pkoshpakanutkalu satu shinikanchi raluka chinretyawaka rumatjemikolupa tokanchi gitspaltale, xani pixka.

(98)

1. Pagixanu giwaka gipekole koshpakikolu.

• Wale • Wanna • Wixa • Gita

2. Rumatgetikolu tokanchi giwaka gipekole.

Ejemplo: Kaplalo gapga yatkana yine. Kaplalo gapga yatkana wanna.

“Gorowampa gapga spuwnaga gwachinni yine”. Shinikanchi yonatkaluru chinyawaka.

5. Yine Giwekle piranyegi pkoshpakinri shinikanchi galuka chinretyawaka.

Yinuwaka pokowletinitkana yine. O.D V S

6. Xani wane pixa yonretanutnaklu pixa mturuneyma Purawlu Pirana.

(99)

---Tye pixkalutu shinikanchi pujganu, tokanchi giwaka gipekole. Wale gewi pyonatanu. 1. 2. 3.

3. Poyagkakanru magamtachri yonga. Gewi yonatikaluru waleni. Tokanchi gipekole.

• Muchikawa wixa giwekletapyawaka.

• Wane gomkagi gimatkalewletanu. Wutsrukatenni chinyawaka.

4. Pumatgetanru pagixanu giwaka gipekole ga wa wane gixlu. Ga wa Wane pixkalutu pkamrutanu.

Yapkaklu:

– Pronombre: Gita

– Verbo: Tokanu

Kiglerni gita tokanu.

1. – Pronombre: Wixa – Verbo: Pokowata 2. – Pronombre: Wanna – Verbo: Yatka

(100)

3. – Pronombre: Wale – Verbo: Gimatkale

5. Pujganru pimri tokanchi purawlu pirana galuka chinreta wanepnute pyona-tanru raluka chinretyawaka. (Petanu watye pixka).

1. mpurawata: Gita purawata, wane raluka chinreta.

2. :

3. :

4. :

5. :

6. :

6. Pujganru purawlu pirana giwixpoko purawletna yine, katu gislagyana ginaka wutakna wuprane, rutakinitkana giwixpo shaletna tkapotinitka kluneru wshaletna ma kajepa tixinripa, rupweretinitkana giwixpokotna, giwa gaxawripanepje klukokta wpuratini wale pirana pyonatanu.

(101)

Wane wixa yonretanru yineru

tokanu ginaka rutako yotmokle

(.) satu shinikanchi gitskikyawaka

(,) rumata jemikolupa tokanchi.

Nikawninitka yonawlu wane koxa

(102)
(103)
(104)

I

La democracia y el sistema interamericano Artículo 1

Los pueblos de América tienen derecho a la democracia y sus gobiernos la obligación de pro-moverla y defenderla. La democracia es esencial para el desarrollo social, político y económico de los pueblos de las Américas.

Artículo 2

El ejercicio efectivo de la democracia representativa es la base del estado de derecho y los regímenes constitucionales de los Estados Miembros de la Organización de los Estados Ameri-canos. La democracia representativa se refuerza y profundiza con la participación permanente, ética y responsable de la ciudadanía en un marco de legalidad conforme al respectivo orden constitucional.

Artículo 3

Son elementos esenciales de la democracia representativa, entre otros, el respeto a los dere-chos humanos y las libertades fundamentales; el acceso al poder y su ejercicio con sujeción al estado de derecho; la celebración de elecciones periódicas, libres, justas y basadas en el sufra-gio universal y secreto como expresión de la soberanía del pueblo; el régimen plural de partidos y organizaciones políticas; y la separación e independencia de los poderes públicos. Artículo 4

Son componentes fundamentales del ejercicio de la democracia la transparencia de las activi-dades gubernamentales, la probidad, la responsabilidad de los gobiernos en la gestión pública, el respeto por los derechos sociales y la libertad de expresión y de prensa. La subordinación constitucional de todas las instituciones del Estado a la autoridad civil legalmente constituida y el respeto al estado de derecho de todas las entidades y sectores de la sociedad son igualmen-te fundamentales para la democracia.

Artículo 5

El fortalecimiento de los partidos y de otras organizaciones políticas es prioritario para la de-mocracia. Se deberá prestar atención especial a la problemática derivada de los altos costos de las campañas electorales y al establecimiento de un régimen equilibrado y transparente de financiación de sus actividades.

Artículo 6

La participación de la ciudadanía en las decisiones relativas a su propio desarrollo es un dere-cho y una responsabilidad. Es también una condición necesaria para el pleno y efectivo ejercicio de la democracia. Promover y fomentar diversas formas de participación fortalece la democra-cia.

II

La democracia y los derechos humanos Artículo 7

La democracia es indispensable para el ejercicio efectivo de las libertades fundamentales y los derechos humanos, en su carácter uni versal, indivisible e interdependiente, consagrados en las respectivas constituciones de los Estados y en los instrumentos interamericanos e internaciona-les de derechos humanos.

Artículo 8

Cualquier persona o grupo de personas que consideren que sus derechos humanos han sido violados pueden interponer denuncias o peticiones ante el sistema interamericano de promo-ción y protecpromo-ción de los derechos humanos conforme a los procedimientos establecidos en el mismo. Los Estados Miembros reafirman su intención de fortalecer el sistema interamericano de protección de los derechos humanos para la consolidación de la democracia en el Hemisferio. Artículo 9

La eliminación de toda forma de discriminación, especialmente la discriminación de género, étnica y racial, y de las diversas formas de intolerancia, así como la promoción y protección de los derechos humanos de los pueblos indígenas y los migrantes y el respeto a la diversidad étnica, cultural y reli-giosa en las Américas, contribuyen al fortalecimiento de la democracia y la participación ciudadana. Artículo 10

La promoción y el fortalecimiento de la democracia requieren el ejercicio pleno y eficaz de los derechos de los trabajadores y la aplicación de normas laborales básicas, tal como están con-sagradas en la Declaración de la Organización Internacional del Trabajo (OIT) relativa a los Principios y Derechos Fundamentales en el Trabajo y su Seguimiento, adoptada en 1998, así como en otras convenciones básicas afines de la OIT. La democracia se fortalece con el me-joramiento de las condiciones laborales y la calidad de vida de los trabajadores del Hemisferio.

III

Democracia, desarrollo integral y combate a la pobreza Artículo 11

La democracia y el desarrollo económico y social son interdependientes y se refuerzan mutuamente. Artículo 12

La pobreza, el analfabetismo y los bajos niveles de desarrollo humano son factores que inci-den negativamente en la consolidación de la democracia. Los Estados Miembros de la OEA se comprometen a adoptar y ejecutar todas las acciones necesarias para la creación de empleo productivo, la reducción de la pobreza y la erradicación de la pobreza extrema, teniendo en cuenta las diferentes realidades y condiciones económicas de los países del Hemisferio. Este compromiso común frente a los problemas del desarrollo y la pobreza también destaca la im-portancia de mantener los equilibrios macroeconómicos y el imperativo de fortalecer la cohesión social y la democracia.

Artículo 13

La promoción y observancia de los derechos económicos, sociales y culturales son consustan-ciales al desarrollo integral, al crecimiento económico con equidad y a la consolidación de la democracia en los Estados del Hemisferio.

Artículo 14

Los Estados Miembros acuerdan examinar periódicamente las acciones adoptadas y ejecutadas por la Organización encaminadas a fomentar el diálogo, la cooperación para el desarrollo inte-gral y el combate a la pobreza en el Hemisferio, y tomar las medidas oportunas para promover estos objetivos.

Artículo 15

El ejercicio de la democracia facilita la preservación y el manejo adecuado del medio ambiente. Es esencial que los Estados del Hemisferio implementen políticas y estrategias de protección del medio ambiente, respetando los diversos tratados y convenciones, para lograr un desarrollo

IV

Fortalecimiento y preservación de la institucionalidad democrática Artículo 17

Cuando el gobierno de un Estado Miembro considere que está en riesgo su proceso político ins-titucional democrático o su legítimo ejercicio del poder, podrá recurrir al Secretario General o al Consejo Permanente a fin de solicitar asistencia para el fortalecimiento y preservación de la institucionalidad democrática.

Artículo 18

Cuando en un Estado Miembro se produzcan situaciones que pudieran afectar el desarrollo del proceso político institucional democrático o el legítimo ejercicio del poder, el Secretario General o el Consejo Permanente podrá, con el consentimiento previo del gobierno afectado, disponer visitas y otras gestiones con la finalidad de hacer un análisis de la situación. El Secretario Ge-neral elevará un informe al Consejo Permanente, y éste realizará una apreciación colectiva de la situación y, en caso necesario, podrá adoptar decisiones dirigidas a la preservación de la institu-cionalidad democrática y su fortalecimiento.

Artículo 19

Basado en los principios de la Carta de la OEA y con sujeción a sus normas, y en concordancia con la cláusula democrática contenida en la Declaración de la ciudad de Quebec, la ruptura del orden democrático o una alteración del orden constitucional que afecte gravemente el orden de-mocrático en un Estado Miembro constituye, mientras persista, un obstáculo insuperable para la participación de su gobierno en las sesiones de la Asamblea General, de la Reunión de Consul-ta, de los Consejos de la Organización y de las conferencias especializadas, de las comisiones, grupos de trabajo y demás órganos de la Organización.

Artículo 20

En caso de que en un Estado Miembro se produzca una alteración del orden constitucional que afecte gravemente su orden democrático, cualquier Estado Miembro o el Secretario General po-drá solicitar la convocatoria inmediata del Consejo Permanente para realizar una apreciación co-lectiva de la situación y adoptar las decisiones que estime conveniente. El Consejo Permanente, según la situación, podrá disponer la realización de las gestiones diplomáticas necesarias, inclui-dos los buenos oficios, para promover la normalización de la institucionalidad democrática. Si las gestiones diplomáticas resultaren infructuosas o si la urgencia del caso lo aconsejare, el Consejo Permanente convocará de inmediato un período extraordinario de sesiones de la Asamblea Ge-neral para que ésta adopte las decisiones que estime apropiadas, incluyendo gestiones diplo-máticas, conforme a la Carta de la Organización, el derecho internacional y las disposiciones de la presente Carta Democrática. Durante el proceso se realizarán las gestiones diplomáticas necesarias, incluidos los buenos oficios, para promover la normalización de la institucionalidad democrática.

Artículo 21

Cuando la Asamblea General, convocada a un período extraordinario de sesiones, constate que se ha producido la ruptura del orden democrático en un Estado Miembro y que las gestiones diplomáticas han sido infructuosas, conforme a la Carta de la OEA tomará la decisión de suspender a dicho Estado Miembro del ejercicio de su derecho de participación en la OEA con el voto afirmativo de los dos tercios de los Estados Miembros. La suspensión entrará en vigor de inmediato. El Estado Miembro que hubiera sido objeto de suspensión deberá continuar observando el cum-plimiento de sus obligaciones como miembro de la Organización, en particular en materia de derechos humanos.

Adoptada la decisión de suspender a un gobierno, la Organización mantendrá sus gestiones di-plomáticas para el restablecimiento de la democracia en el Estado Miembro afectado. Artículo 22

Una vez superada la situación que motivó la suspensión, cualquier Estado Miembro o el Secretario General podrá proponer a la Asamblea General el levantamiento de la suspensión. Esta decisión se adoptará por el voto de los dos tercios de los Estados Miembros, de acuerdo con la Carta de la OEA.

V

La democracia y las misiones de observación electoral Artículo 23

Los Estados Miembros son los responsables de organizar, llevar a cabo y garantizar procesos electorales libres y justos. Los Estados Miembros, en ejercicio de su soberanía, podrán solicitar a la OEA asesoramiento o asistencia para el fortalecimiento y desarrollo de sus instituciones y procesos electorales, incluido el envío de misiones preliminares para ese propósito.

Artículo 24

Las misiones de observación electoral se llevarán a cabo por solicitud del Estado Miembro in-teresado. Con tal finalidad, el gobierno de dicho Estado y el Secretario General celebrarán un convenio que determine el alcance y la cobertura de la misión de observación electoral de que se trate. El Estado Miembro deberá garantizar las condiciones de seguridad, libre acceso a la información y amplia cooperación con la misión de observación electoral. Las misiones de observación electoral se realizarán de conformidad con los principios y normas de la OEA. La Organización deberá asegurar la eficacia e independencia de estas misiones, para lo cual se las dotará de los recursos necesarios. Las mismas se realizarán de forma objetiva, imparcial y transparente, y con la capacidad técnica apropiada. Las misiones de observación electoral pre-sentarán oportunamente al Consejo Permanente, a través de la Secretaría General, los informes sobre sus actividades.

Artículo 25

Las misiones de observación electoral deberán informar al Consejo Permanente, a través de la Secretaría General, si no existiesen las condiciones necesarias para la realización de elecciones libres y justas. La OEA podrá enviar, con el acuerdo del Estado interesado, misiones especiales a fin de contribuir a crear o mejorar dichas condiciones.

VI

Promoción de la cultura democrática Artículo 26

La OEA continuará desarrollando programas y actividades dirigidos a promover los principios y prácticas democráticas y fortalecer la cultura democrática en el Hemisferio, considerando que la democracia es un sistema de vida fundado en la libertad y el mejoramiento económico, social y cultural de los pueblos. La OEA mantendrá consultas y cooperación continua con los Estados Miembros, tomando en cuenta los aportes de organizaciones de la sociedad civil que trabajen en esos ámbitos.

Artículo 27

Los programas y actividades se dirigirán a promover la gobernabilidad, la buena gestión, los va-CARTA DEMOCRÁTICA INTERAMERICANA

参照

関連したドキュメント

Finally, we infer through a second simulation study that when the multidimensional data is fitted with a unidimensional model, the unidimensional latent ability is precisely

¤ Teorema 2.11 Todo autovalor do problema de Sturm-Liouville tem multiplici- dade 1, isto ´e, o espa¸co vetorial das autofun¸c˜oes correspondentes tem dimens˜ao 1..

Da mesma forma que o modelo de chegada, pode ser determinístico (constante) ou uma variável aleatória (quando o tempo de atendimento é variável e segue uma distribuição

Graph Theory 26 (1997), 211–215, zeigte, dass die Graphen mit chromatischer Zahl k nicht nur alle einen k-konstruierbaren Teilgraphen haben (wie im Satz von Haj´ os), sondern

Cuando realice aplicaciones de rocío dirigido a pequeña escala, utilice una solución de 5 a 10 por ciento de este producto para el control total o parcial de malezas anuales,

Indicaciones para: aceite mineral blanco (petróleo) Valoración de toxicidad acuática:. Existe una alta probabilidad de que el producto no sea nocivo para los

Estos requisitos difieren de los criterios de clasificación y de la información sobre peligros exigida para las hojas de datos de seguridad y para las etiquetas de manipulación

Estos requisitos difieren de los criterios de clasificación y de la información sobre peligros exigida para las hojas de datos de seguridad y para las etiquetas de manipulación